Ikka ei läinud ei Tallinnasse ega ka Tabasallu. Õde arvas, et kogu tema kallis meespere on väga karvaseks muutunud ja komandeerib nad seetõttu täna õhtul kõik juuksurisse. Kuna mina sõltun liikluses eelkõige kas ühistranspordist või siis enda kondimootorist ja kuna õhtusel ajal Tabasallu või sealt ära raske saada ning Jaak Kristjan Petersoni ka sellise külmaga hästi mängida ei tahaks, siis jääb täna ära.
Loen parem midagi, joon teed ja üritan seda külma endast välja saada, mis puges minusse Connexi hilinevat bussi oodates. Eile muide, jäi hommikul üldse üks buss vahelt ära. Kommuunikaaslane ei jõudnud seetõttu rongile ja jäi tööle mitu tundi hiljaks. Ütleks kohe midagi solvavat. Näiteks: "Sa pole just karbi kõige kirkam kriit!" Sepa lehelt leidsin.
detsember 28, 2005
Jõulud möödusid rahulikult.
Jõuluvana poetas kingikotti ka Tafenau CD "Siin on soe". Nüüd ma kuulan seda ja mõtlen suvisele kontserdile. Kontsert on ikka kontsert ja plaat on plaat. Riho Sibula hääl kõlab kuidagi võõralt, aga mulle meeldib. Mingi kurvakujurüütel Tõnis Tatar teeks selle muidugi maani maha.
Praegu haun aga plaani Tallinnasse ja Tabasallu minemiseks. Ja lähengi.
Jõuluvana poetas kingikotti ka Tafenau CD "Siin on soe". Nüüd ma kuulan seda ja mõtlen suvisele kontserdile. Kontsert on ikka kontsert ja plaat on plaat. Riho Sibula hääl kõlab kuidagi võõralt, aga mulle meeldib. Mingi kurvakujurüütel Tõnis Tatar teeks selle muidugi maani maha.
Praegu haun aga plaani Tallinnasse ja Tabasallu minemiseks. Ja lähengi.
detsember 24, 2005
Mul on siin praegu üks mees, kes tahaks olla Konrad Mägi.
Viimast olla nähtud tantsimas ka "Vanemuise" näitelaval koketeeriva hispaanlanna osas: roosas tüllseelikus, puudri alt sinava habemetüükaga, suus punane roos.
Nojah, eks see oleks ikka parem kui heeringa saba p.-s näkineidu mängida (kirjeldus Švejkist). Geenide vastu ikka ei saa. Selle mehe vanaisa oli samuti aegajalt tütre õlapaeltega suvekleidi selga tõmmanud ja oma säärejooksu demonstreerinud.
Viimast olla nähtud tantsimas ka "Vanemuise" näitelaval koketeeriva hispaanlanna osas: roosas tüllseelikus, puudri alt sinava habemetüükaga, suus punane roos.
Nojah, eks see oleks ikka parem kui heeringa saba p.-s näkineidu mängida (kirjeldus Švejkist). Geenide vastu ikka ei saa. Selle mehe vanaisa oli samuti aegajalt tütre õlapaeltega suvekleidi selga tõmmanud ja oma säärejooksu demonstreerinud.
Rahulikke jõule!
Endal jõulutunnet ei ole. Minugipoolest võiks praegu kasvõi jaanipäev olla. Teistel eestlastel on küll vist tõelised jõulud. Ostukeskustes on inimesed hullumas. Sellised laadungid kärudes!
Ja pärast ei jõua ära kuulata, kuidas raha otsas ja kui kehvad kingitused ikka ja kuidas sai palju söödud ja kuidas nüüd küll üleliigsetest kilodest vabaneda. No ma ei tea...
detsember 22, 2005
Kõik on nii segi. Ma ei tea, kuidas ma selle sodi seest lõpuks iseennastki üles leian. Aga üritasin täna vähemalt oma elu põnevamaks muuta. Ei õnnestunud eriti. See tähendab, ei olnud eriti põnev.
Nimelt märkasin ühe meestuttava salaarmastust ja asusin teda luurama. Kõigepealt läks suur salaarmastus lõngapoodi. Kuigi lõngapoed on meeldivad ka mulle meeletult ja võin seal kaua olla, katkes ühel hetkel minu kannatus. Kaua võib neid tokke vahtida! Siis läks salaarmastus kinkepaberit vaatama, aga kuna talle ükski neist ei meeldinud või ei sobinud, siis kergema vastupanuga lasi lõnga kingipakkijal ära pakkida. Huvitav, kui paljud inimesed rõõmustaksid, kui saaksid jõulukingituseks kaks tokki lõnga? Või kui ma nüüd mõtlen, siis see ei olegi nii väga paha idee. Ise ma lõnga saada ei taha, sest kõigepealt tuleks vanadki varud millekski kududa. Näiteks see, mida ma juba kolm aastat püüan kampsuniks kududa, aga küll ei meeldi muster, või siis pole jälle aega.
Lõppkokkuvõttes ei olnud sellest detektiivitööst mitte mingit tolku. Täiesti tavaline inimene. Igatpidi tavaline. Võibolla olen ka mina täiesti tavaline, kuigi mulle meeldiks, kui minus oleksid täius ja täpsus nagu õunas ja apelsinis.
Nimelt märkasin ühe meestuttava salaarmastust ja asusin teda luurama. Kõigepealt läks suur salaarmastus lõngapoodi. Kuigi lõngapoed on meeldivad ka mulle meeletult ja võin seal kaua olla, katkes ühel hetkel minu kannatus. Kaua võib neid tokke vahtida! Siis läks salaarmastus kinkepaberit vaatama, aga kuna talle ükski neist ei meeldinud või ei sobinud, siis kergema vastupanuga lasi lõnga kingipakkijal ära pakkida. Huvitav, kui paljud inimesed rõõmustaksid, kui saaksid jõulukingituseks kaks tokki lõnga? Või kui ma nüüd mõtlen, siis see ei olegi nii väga paha idee. Ise ma lõnga saada ei taha, sest kõigepealt tuleks vanadki varud millekski kududa. Näiteks see, mida ma juba kolm aastat püüan kampsuniks kududa, aga küll ei meeldi muster, või siis pole jälle aega.
Lõppkokkuvõttes ei olnud sellest detektiivitööst mitte mingit tolku. Täiesti tavaline inimene. Igatpidi tavaline. Võibolla olen ka mina täiesti tavaline, kuigi mulle meeldiks, kui minus oleksid täius ja täpsus nagu õunas ja apelsinis.
detsember 20, 2005
No ei juhtu minuga mitte midagi põnevat. Rein Sepa moodi nagu ka ei tahaks. Et tee ridu, read on leib.
Mul on vist kodus vaimud. Vähe sellest, et ma ise täiesti liimist lahti olen, vahib kass viimasel ajal punnis silmadega tühjusesse. Ta nagu näeks midagi, mida mina ei näe.
Mingite posijate, kaardimooride või teadmameeste poole pole vist ka mõtet pöörduda. Korraks võibolla saakski abi, ent hiljem... Ei maksa enda energiaga mängida.
Mis teha, mis teha...
Mul on vist kodus vaimud. Vähe sellest, et ma ise täiesti liimist lahti olen, vahib kass viimasel ajal punnis silmadega tühjusesse. Ta nagu näeks midagi, mida mina ei näe.
Mingite posijate, kaardimooride või teadmameeste poole pole vist ka mõtet pöörduda. Korraks võibolla saakski abi, ent hiljem... Ei maksa enda energiaga mängida.
Mis teha, mis teha...
detsember 15, 2005
Jah, see saabus taas ka sellel aastal! Tere tulemast minu ellu, jõulumasendus!
Paljudel on oma lähedastele juba jõulukingid soetatud. Minul ei ole. Ja ma ei tea, mida kellelegi kinkida, sest ei taha ju, et kingitus saajale pettumuse valmistaks. Enda suurim kingipettumus leidis aset veel nõukaajal. Ma nii tahtsin endale seinakella saada ja kuuse all oli umbes selline karp, mille sees võis vabalt seinakell olla. Kurvastuseks oli seal aga mingi nõme vene kassettmakk. Ausalt, ma ei tundnud sellest üldse rõõmu. Isegi hiljem mitte. Parim kingitus seevastu on olnud helesinine flanellist öösärk, mille sain esimesteks "ametlikeks" jõuludeks, kuigi meie peres on kogu aeg jõule peetud. Kandsin selle sõna otseses mõttes ribadeks.
Sellel aastal on jõuluvana mul juba ära käinud. Tõi mulle imeilusa raamatu "Laps eesti kunstis. Lapsepõlv" ja selle üle on mul tõeliselt hea meel. Nii hea, et ma muud enam ei tahagi. Ilusaim kingitus jõuludeks. Milliseid mälestusi kingitused tekitavad...
Tegelik masendusse sattumise põhjus on aga tänane heategevuslik käik ühte lastekodusse. Ma lihtsalt ei saa paljudest asjadest aru - miks ja kuidas need sünnivad. Ja siis tekib selline tühine-jõuetu tunne, lausa viha: Kuigi tegelikult ei vii see kuhugi ja ei muuda suures plaanis mind ka paremaks. Arvan, et ei muuda kedagi paremaks.
Paljudel on oma lähedastele juba jõulukingid soetatud. Minul ei ole. Ja ma ei tea, mida kellelegi kinkida, sest ei taha ju, et kingitus saajale pettumuse valmistaks. Enda suurim kingipettumus leidis aset veel nõukaajal. Ma nii tahtsin endale seinakella saada ja kuuse all oli umbes selline karp, mille sees võis vabalt seinakell olla. Kurvastuseks oli seal aga mingi nõme vene kassettmakk. Ausalt, ma ei tundnud sellest üldse rõõmu. Isegi hiljem mitte. Parim kingitus seevastu on olnud helesinine flanellist öösärk, mille sain esimesteks "ametlikeks" jõuludeks, kuigi meie peres on kogu aeg jõule peetud. Kandsin selle sõna otseses mõttes ribadeks.
Sellel aastal on jõuluvana mul juba ära käinud. Tõi mulle imeilusa raamatu "Laps eesti kunstis. Lapsepõlv" ja selle üle on mul tõeliselt hea meel. Nii hea, et ma muud enam ei tahagi. Ilusaim kingitus jõuludeks. Milliseid mälestusi kingitused tekitavad...
Tegelik masendusse sattumise põhjus on aga tänane heategevuslik käik ühte lastekodusse. Ma lihtsalt ei saa paljudest asjadest aru - miks ja kuidas need sünnivad. Ja siis tekib selline tühine-jõuetu tunne, lausa viha: Kuigi tegelikult ei vii see kuhugi ja ei muuda suures plaanis mind ka paremaks. Arvan, et ei muuda kedagi paremaks.
detsember 14, 2005
Üha jaburamaks unenäod lähevad. Täna öösel nägin unes Hansapanga minirahaautomaati, mis oli paigaldatud titevankrisse. Viimast sai kasutada ikka oma õigel eesmärgil, aga lisaks sellele oli vankri korvi külgosa ja katuse(?) vahel väike peidetud rahaautomaat. Hansapanga pangabuss on minu unenäos olnud leiutisega võrreldes ikka köki-möki. Iseasi muidugi, mida mu unenägu küll tähendada võiks.
detsember 13, 2005
Viimastel päevadel ei ole minu elus midagi eriti huvitavat juhtunud. See-eest on aga minu ööd sisukad. Täpsemalt unenäod. Kahjuks ei mäleta ma neist hommikuks enam suurt midagi, ent igav mul magades juba ei hakka.
Täna öösel näiteks nägin unes mingit väga lahedat mahajäetud maamaja, milles varjasin end ukrainlannast sarimõrvari ja Kätlin Maraniga. Äkšionit oli ka, aga miks ma seal majas olin ja mis täpsemalt toimus, ei mäleta.
Veel mõned kuud tagasi kadestasin unenägude pärast kommuunikaaslast, kes nägi unes kuldseid konnasid ja vasikat, kes meie kassi kabjaga! lüüa tahtis. Nüüd on minu soov täide läinud ja ööd tunduvalt värvikamad.
Täna öösel näiteks nägin unes mingit väga lahedat mahajäetud maamaja, milles varjasin end ukrainlannast sarimõrvari ja Kätlin Maraniga. Äkšionit oli ka, aga miks ma seal majas olin ja mis täpsemalt toimus, ei mäleta.
Veel mõned kuud tagasi kadestasin unenägude pärast kommuunikaaslast, kes nägi unes kuldseid konnasid ja vasikat, kes meie kassi kabjaga! lüüa tahtis. Nüüd on minu soov täide läinud ja ööd tunduvalt värvikamad.
detsember 12, 2005
Ahjaa, ma sain pühapäeval uue põrandapesumopi. Või kuidas iganes seda riistapuud ka nimetatakse. Esmasel kasutamisel tundusin endale ikka üsna saamatuna. Ja ega ikka ei ole küll nii, et mopp teeb kogu töö sinu eest ära: Revolutionary floor mop with hihg density "microfibre" cloth that absorbs and eliminates dirt from most surfaces.
Nädalavahetusel võtsin asja vabalt. Seda enam, et ilm ei olnud just kõige suurepärasem. Eriti eile, kui kogu maailm oli paksu udu sees ja jalakäijatest said iluuisutajad.
Laupäeval viitsisin lõpuks advendipärja valmis teha. Päris valmis see ikka veel ei ole - Tiimarist tuleks natuke "koledaid puidust jõuluvidinaid" (kommuunikaaaslase väljend) juurde osta.
Advendist veel nii palju, et üks tuttav sattus hiljuti mingile advendikontserdile, mis oli talle tõelise pettumuse valmistanud. Lähemal uurimisel selgus, et kontsert toimus luteri kirikus ning et selle kiriku jõululaulud olevat koledad. Vihjasin, et osasid neist lauludest lauldakse ka katoliku kirikus. "Aga ikkagi! Katoliku kirikus kõlavad samad laulud ilusamini," kõlas vastus.
Täna ei teinud ma lõppkokkuvõttes samuti mitte midagi asjalikku. Mind ei tohiks kirjastuste ja raamatupoodide lähedale lasta. Täna siis Jelinek ja Pokulood Elmatarist, Tuudur, Prints ja gripp ja Buzzati Apollost. Oleksin ostnud enamgi veel, aga ühte raamatut enam ei olnud ja teist veel ei olnud.
Nüüd võtan aga televiisori oma seltsiliseks. Kõigepealt see
ja siis see.
Laupäeval viitsisin lõpuks advendipärja valmis teha. Päris valmis see ikka veel ei ole - Tiimarist tuleks natuke "koledaid puidust jõuluvidinaid" (kommuunikaaaslase väljend) juurde osta.
Advendist veel nii palju, et üks tuttav sattus hiljuti mingile advendikontserdile, mis oli talle tõelise pettumuse valmistanud. Lähemal uurimisel selgus, et kontsert toimus luteri kirikus ning et selle kiriku jõululaulud olevat koledad. Vihjasin, et osasid neist lauludest lauldakse ka katoliku kirikus. "Aga ikkagi! Katoliku kirikus kõlavad samad laulud ilusamini," kõlas vastus.
Täna ei teinud ma lõppkokkuvõttes samuti mitte midagi asjalikku. Mind ei tohiks kirjastuste ja raamatupoodide lähedale lasta. Täna siis Jelinek ja Pokulood Elmatarist, Tuudur, Prints ja gripp ja Buzzati Apollost. Oleksin ostnud enamgi veel, aga ühte raamatut enam ei olnud ja teist veel ei olnud.
Nüüd võtan aga televiisori oma seltsiliseks. Kõigepealt see
ja siis see.
detsember 09, 2005
Päev täis elamusi. Suurim elamus kaasnes teatris käimisega. Vaatasin "Pähklipurejat". Mulle nii õudsalt meeldib see Tšaikovski teos. Juba muusikakooli muusikaajaloo tundidest saadik. Tänu õpetaja Maret Tomsonile.
Ma ei ole küll eriline balletisõber, aga etendus oli ilus. Hoolimata sellest, et kohati olid tantsijad ikka üsna kohmakad.
Muidugi ei puudunud ka üllatusmoment. Mitte eriti positiivne sealjuures. Millegipärast peetakse "Pähklipurejat" lasteetenduseks ja nii moodustasidki suurema osa tänasest publikust lasteaialapsed ja noorem kooliiga. Mina leian aga, et mudilased ei saa "Pähklipurejast" nii noorelt aru. Veel vähem oskavad nad aga kuuldut-nähtut hinnata. Tundub, et tänapäeva lastele ei räägita ka kodus, kuidas teatris end üleval peetakse. Olgu, suusakostüümis balletivaatamist ma veel talun, ent banaanisöömine on juba liig. Pulgakommi närimine ning avastus, et järelejäänud pulka saab kasutada trummipulgana ning eesistuja tooli trummina on muidugi täielik heureka. Aplausi saatel karjus pool saali "Uuuuuuuuuuuu". Umbes nagu džässkontserdil. Lapsed pidid olema tänuväärne publik. Kui neile ei meeldi, vilistavad. Kui meeldib, trambivad jalgu ja huilgavad. Ning laste kommentaarid olid ka väga ajakohased: "Nad ju ainult tantsivad kogu aeg."
Ega ma ometi liiga karmiks ei muutunud?
Ma ei ole küll eriline balletisõber, aga etendus oli ilus. Hoolimata sellest, et kohati olid tantsijad ikka üsna kohmakad.
Muidugi ei puudunud ka üllatusmoment. Mitte eriti positiivne sealjuures. Millegipärast peetakse "Pähklipurejat" lasteetenduseks ja nii moodustasidki suurema osa tänasest publikust lasteaialapsed ja noorem kooliiga. Mina leian aga, et mudilased ei saa "Pähklipurejast" nii noorelt aru. Veel vähem oskavad nad aga kuuldut-nähtut hinnata. Tundub, et tänapäeva lastele ei räägita ka kodus, kuidas teatris end üleval peetakse. Olgu, suusakostüümis balletivaatamist ma veel talun, ent banaanisöömine on juba liig. Pulgakommi närimine ning avastus, et järelejäänud pulka saab kasutada trummipulgana ning eesistuja tooli trummina on muidugi täielik heureka. Aplausi saatel karjus pool saali "Uuuuuuuuuuuu". Umbes nagu džässkontserdil. Lapsed pidid olema tänuväärne publik. Kui neile ei meeldi, vilistavad. Kui meeldib, trambivad jalgu ja huilgavad. Ning laste kommentaarid olid ka väga ajakohased: "Nad ju ainult tantsivad kogu aeg."
Ega ma ometi liiga karmiks ei muutunud?
detsember 08, 2005
Hirmus pime on. Eriti hommikuti. Natuke aitavad pimeduse tekitamisele kaasa ka uued paksud magamistoa kardinad. Pidin need soetama, et öösiti ikka magada saaks, sest minu maja ümber on viimasel ajal püstitatud ohtrasti tänavavalgustusposte. Ma ei suuda valges ei uinuda ega magada.
Hea on muidugi asja juures see, et varsti pole vaja toas vist enam lampi põlema pannagi - õuest tuleb piisavalt valgust. Elektriarvetele mõjub see kindlasti väga positiivselt.
Hea on muidugi asja juures see, et varsti pole vaja toas vist enam lampi põlema pannagi - õuest tuleb piisavalt valgust. Elektriarvetele mõjub see kindlasti väga positiivselt.
detsember 07, 2005
detsember 06, 2005
detsember 05, 2005
Keegi on öelnud, et inimeste elus sarnanevad nende teod toiduga ning mõtted ja tunded maitseainetega. Häda sellele, kes puistab soola murelitele või valab äädikat kookidele... Ehk siis minu nädalavahetust iseloomustavaks sõnaks võiks olla jällegi "söömine". Eriti hästi lähevad peale mandariinid ja piparkoogid. Kuna ma olen ühe väga hea piparkoogitaignaretsepti kuhugi kindlasse kohta nii ära pannud, et ise ka seda enam ei leia, siis söön Gille piparkooke. Need ajavad asja seniks ära, kuni ise jälle tainast teha saan. Poe omad on nagu nad on. Legendide kohaselt sisaldavad mõned neist isegi paberit.
Eile eirasin pühapäeva pühitsemist ja koristasin. Kuigi mul ei olnud selleks erilist tuju ja viitsimist, muutus aktsioon peaaegu suurpuhastuseks. Ei möödunud kõik aga viperusteta. Tegijal juhtub nii mõndagi ehk mul ei ole enam moppi.
Nõrga naisterahvana suutsin ma mopivarre pooleks murda. Huvitaval kombel ei ole mul ka põrandaharja, sest see purunes, kui käis aktsioon "Päästke tolmuimeja tolmukott alumise naabri aknalaualt". Tänapäeva koristustehnika on väga lühiealine.
Minu õnnetus ei olnud muidugi nii suur kui nendel kahel autol, mis minu akna all kokku põrkasid.
Eile eirasin pühapäeva pühitsemist ja koristasin. Kuigi mul ei olnud selleks erilist tuju ja viitsimist, muutus aktsioon peaaegu suurpuhastuseks. Ei möödunud kõik aga viperusteta. Tegijal juhtub nii mõndagi ehk mul ei ole enam moppi.
Nõrga naisterahvana suutsin ma mopivarre pooleks murda. Huvitaval kombel ei ole mul ka põrandaharja, sest see purunes, kui käis aktsioon "Päästke tolmuimeja tolmukott alumise naabri aknalaualt". Tänapäeva koristustehnika on väga lühiealine.
Minu õnnetus ei olnud muidugi nii suur kui nendel kahel autol, mis minu akna all kokku põrkasid.
detsember 01, 2005
No jõudsin mina nüüd lõpuks tänase Postimehe lugemiseni. Ja jälle saab taset näha-tunda. Keset lehte ilutseb jõuluvalguses ülikooli peahoone. Olen minagi õhtuhämaruses vaadanud, et on ikka ilus küll. Isegi väga. Aga "Vaieldamatult vingeim lahendus, mõnusalt ööklubilik" on küll labane võrdlus. Ei tea, kas need sõnad pärinevad mõnelt selle kooli vilistlaselt? Kui jah, siis pean kasutama jällegi Berk Vaheri mõtet, et ülikoolist on saanud lasteaia käepikendus. Kui ei, siis ma rohkem ei imesta.
Pärast raamatukogude laenutussüsteemide elektrooniliseks muutmist on mul pidevalt probleeme tähtaegadega. Eriti hull on lugu Lutsu raamatukoguga.
Varem anti roosa leheke ja sellele löödi tempel tagastamiskuupäevaga. Nüüd öeldakse kuupäev suuliselt ja kui üles ei märgi, siis oma viga. Tobe on see, et kui laenutad erinevatel aegadel erinevaid raamatuid, siis ongi erinevad tagastamiskuupäevad. Ka pikendades jäävad need erinevaks. Tunduvalt kergem oleks, kui lõpuks oleks kõikidel raamatutel üks kuupäev. Kes kõiki neid arve meeles jõuab pidada?! Hea on muidugi asja juures see, et nad saadavad meeldetuletusmeili ja viivis ei hakka kohe jooksma. Aga ikkagi on piinlik.
Mõtlesin täna ka kõikvõimalikele lahendustele. Lihtsaim neist tundus hakata oma telefoni funktsioone rohkem kasutama. Muidu kasutan seda ainult helistamiseks. Tundub, et pean oma mõtteviisi seoses moodsate telefoniaparaatidega muutma. Kui varem arvasin, et telefon ongi ainult helistamiseks ja kui fotosid tahad teha, siis osta endale fotoaparaat, siis täna arvan ma, et näiteks diktofon telefonis oleks päris hea. Saaks kõnesid lindistada, oleks kohe oi kui palju jäädvustatud süüdistusmaterjali. Ja ehk saaksin ka mõnede naljakõnede omanikuks. Hmm, tehnikaajastu ei olegi nii paha.
Varem anti roosa leheke ja sellele löödi tempel tagastamiskuupäevaga. Nüüd öeldakse kuupäev suuliselt ja kui üles ei märgi, siis oma viga. Tobe on see, et kui laenutad erinevatel aegadel erinevaid raamatuid, siis ongi erinevad tagastamiskuupäevad. Ka pikendades jäävad need erinevaks. Tunduvalt kergem oleks, kui lõpuks oleks kõikidel raamatutel üks kuupäev. Kes kõiki neid arve meeles jõuab pidada?! Hea on muidugi asja juures see, et nad saadavad meeldetuletusmeili ja viivis ei hakka kohe jooksma. Aga ikkagi on piinlik.
Mõtlesin täna ka kõikvõimalikele lahendustele. Lihtsaim neist tundus hakata oma telefoni funktsioone rohkem kasutama. Muidu kasutan seda ainult helistamiseks. Tundub, et pean oma mõtteviisi seoses moodsate telefoniaparaatidega muutma. Kui varem arvasin, et telefon ongi ainult helistamiseks ja kui fotosid tahad teha, siis osta endale fotoaparaat, siis täna arvan ma, et näiteks diktofon telefonis oleks päris hea. Saaks kõnesid lindistada, oleks kohe oi kui palju jäädvustatud süüdistusmaterjali. Ja ehk saaksin ka mõnede naljakõnede omanikuks. Hmm, tehnikaajastu ei olegi nii paha.
november 29, 2005
Olen hetkel liig väsinud, et pikalt kirjutada. Poolteist tundi kestma pidanud Domus Dorpatensise üritusest sai kahe ja poole tunnine.Ei pannudki tähele, kuidas aeg lendas. Ju siis Olav Ehala rääkis oma filmimuusikast huvitavalt ning eks valitud filmikatketelgi oli oma roll. Poleks iialgi uskunud, et tegemist on ülihumoorika inimesega. Üldsusele paistab ta ju pigem tagasihoidlikuna. Nalja sai igatahes nabani. Kuidas ma küll võisin kodus mõelda, et kas ma ikka viitsin sinna minna või mitte?!
Ja küll on tore, et ma olen EMT klient, sest tänu sellele aitasin ma kaasa ürituse toimumisele.
Ja küll on tore, et ma olen EMT klient, sest tänu sellele aitasin ma kaasa ürituse toimumisele.
november 28, 2005
Täna toimus Tartu mänguasjamuuseumis esmaesitlus vahvale raamatule "Unustatud mänguasjad". Loomulikult pidin ma selle endale saama.
Tiia Toomet rääkis huvitavalt teose tekkeloost. Teda pikemalt jälgides avastasin, et ta on täitsa portselannuku näoga. Igatahes sobis nii tema kui ka presentatsioon mänguasjamuusemisse. Tänu selle maja õhustikule satun aeg-ajalt sinna täiesti vabatahtlikult ning lahkun sealt alati rõõmsalt ent samas ka nukralt. Vähe sellest, et täiskasvanud enam ei mängi (kuhu see kõlbaks!), lapsed ka ei mängi. Õigemini tänapäeva lapsed ei oska mängida. Ja kannid ei ole ka üldse ilusad.
Ilus ja nauditav hetk tänases pimedas päevas.
Tiia Toomet rääkis huvitavalt teose tekkeloost. Teda pikemalt jälgides avastasin, et ta on täitsa portselannuku näoga. Igatahes sobis nii tema kui ka presentatsioon mänguasjamuusemisse. Tänu selle maja õhustikule satun aeg-ajalt sinna täiesti vabatahtlikult ning lahkun sealt alati rõõmsalt ent samas ka nukralt. Vähe sellest, et täiskasvanud enam ei mängi (kuhu see kõlbaks!), lapsed ka ei mängi. Õigemini tänapäeva lapsed ei oska mängida. Ja kannid ei ole ka üldse ilusad.
Ilus ja nauditav hetk tänases pimedas päevas.
november 27, 2005
Tänane päev pildis ja sõnas
Enamus minu tänaseid toimetusi olid seotud esimese advendiga. Käisin üle pika aja kirikus. Preester pidas jutluse just minu elus praegusel hetkel valitsevast kaosest. Huvitav kokkusattumus või... Kahju on ainult sellest, et lapsukesed kirikuliste rahu segasid häälitsedes ja sente kiriku põrandale loopides.
Tegime kommuunikaaslasega väikese tiiru ka Supilinnas, ent sealne varasem lumm oli täna kuhugi kadunud. Võibolla oli ilm lihtsalt liiga külm.
Pärastlõunal tegin täidetud paprikaid.
Õhtul toitsin hulkuvat tänavakassi. Nägi teine nii must ja räsitud välja. Just hiljuti mõtlesin, et meie maja juures ei leidu ühtegi hulkuvat kassi ega koera, kellele aegajalt söögipoolist anda. Täna sai see määrdunud kiisu need palad, mis minu kassile enam sisse ei läinud.
Õhtul panin põlema advendiküünla. Advendipärga ei viitsinud (veel) teha. Olin sel aastal eriti tähelepanelik, kuna ühel aastal tundsin mingil advendipäeval toas meeletut kärsahaisu. Veidi hiljem avastasin, et kassil oli saba ära kärsanud.
Selline novembri viimane pühapäev siis.
Enamus minu tänaseid toimetusi olid seotud esimese advendiga. Käisin üle pika aja kirikus. Preester pidas jutluse just minu elus praegusel hetkel valitsevast kaosest. Huvitav kokkusattumus või... Kahju on ainult sellest, et lapsukesed kirikuliste rahu segasid häälitsedes ja sente kiriku põrandale loopides.
Tegime kommuunikaaslasega väikese tiiru ka Supilinnas, ent sealne varasem lumm oli täna kuhugi kadunud. Võibolla oli ilm lihtsalt liiga külm.
Pärastlõunal tegin täidetud paprikaid.
Õhtul toitsin hulkuvat tänavakassi. Nägi teine nii must ja räsitud välja. Just hiljuti mõtlesin, et meie maja juures ei leidu ühtegi hulkuvat kassi ega koera, kellele aegajalt söögipoolist anda. Täna sai see määrdunud kiisu need palad, mis minu kassile enam sisse ei läinud.
Õhtul panin põlema advendiküünla. Advendipärga ei viitsinud (veel) teha. Olin sel aastal eriti tähelepanelik, kuna ühel aastal tundsin mingil advendipäeval toas meeletut kärsahaisu. Veidi hiljem avastasin, et kassil oli saba ära kärsanud.
Selline novembri viimane pühapäev siis.
november 26, 2005
Nii igav on, et sure või ära.
Hommikul otsustasin vanade saiavarudega linde toita. Kõigepealt mõtlesin, et külakosti saavad pardid Emajõelt, aga kuna kommuunikaaslane ei viitsinud seda käiku ette võtta, siis viskasin saia aknast välja. Kohalikele hekivarblastele. Õige pea lendasid kohale Tartu sümbollinnud, peletasid väiksemad minema ja pistsid kõik nahka. Tegin heateo asemel vist hoopis karuteene.
Ülejäänud päeva lihtsalt kulgesin. Keegi võiks anda mulle mõne hiilgava idee, kuidas elu põnevamaks muuta.
Homme alustan päeva räimedega.
Hommikul otsustasin vanade saiavarudega linde toita. Kõigepealt mõtlesin, et külakosti saavad pardid Emajõelt, aga kuna kommuunikaaslane ei viitsinud seda käiku ette võtta, siis viskasin saia aknast välja. Kohalikele hekivarblastele. Õige pea lendasid kohale Tartu sümbollinnud, peletasid väiksemad minema ja pistsid kõik nahka. Tegin heateo asemel vist hoopis karuteene.
Ülejäänud päeva lihtsalt kulgesin. Keegi võiks anda mulle mõne hiilgava idee, kuidas elu põnevamaks muuta.
Homme alustan päeva räimedega.
november 24, 2005
Uskuge või mitte, aga minu maja ees toimus jälle liiklusõnnetus. Seekord sõideti sisse õppesõiduautole. Viimane ei olnud küll milleski süüdi, aga õnnetuse põhjustanud meesterahvas arvas muidugi teistmoodi. Karjus ja vehkis kätega. Vajadusel võiksin anda tunnistusi, sest seekord olin ma toimumishetkel kõigest 10 meetri kaugusel. Ja nagu reegliks ikka, otsasõidetud autol suuremad vigastused kui otsasõitnul.
november 23, 2005
Tänase päeva märksõnad on "õues külm, toas soe". Minu majas valiti sügisel uus juhatus. Tulemused on olemas: sipelgaid ei ole enam ja radiaator, mis ei läinud aastaid soojaks, on tulikuum.
Raeplatsile toodi vist täna kuusk. Jõulud tulemas ju. Juhtusin ühissööklas kuulma kahe ema vestlust päkapikkudest. Nende sõnul tehakse juba lasteaias lastele ajupesu: "Kui hea laps ei ole, siis päkapikud ei tule." Kummaline oli vaadata, kuidas need emmed oma võsukesi friikartulitega mööda söökla kõrval asunud mänguplatsi taga ajasid.
Ise olen endiselt mittemidagiütlevas meeleolus. Peaksin kähku poolelioleva raamatu läbi lugema, sest juba sellel laupäeval ilmub Harry Potteri 6. raamat. Kaua seda "Raadiot" lugeda võib?! Iseenesest ei ole ju igav lektüür, aga küll ei ole mul aega või olen õhtuti liiga väsinud. Nagu ka näiteks praegu. Sama mure lugemisega on muide ka Sepal, nagu avastasin.
Raeplatsile toodi vist täna kuusk. Jõulud tulemas ju. Juhtusin ühissööklas kuulma kahe ema vestlust päkapikkudest. Nende sõnul tehakse juba lasteaias lastele ajupesu: "Kui hea laps ei ole, siis päkapikud ei tule." Kummaline oli vaadata, kuidas need emmed oma võsukesi friikartulitega mööda söökla kõrval asunud mänguplatsi taga ajasid.
Ise olen endiselt mittemidagiütlevas meeleolus. Peaksin kähku poolelioleva raamatu läbi lugema, sest juba sellel laupäeval ilmub Harry Potteri 6. raamat. Kaua seda "Raadiot" lugeda võib?! Iseenesest ei ole ju igav lektüür, aga küll ei ole mul aega või olen õhtuti liiga väsinud. Nagu ka näiteks praegu. Sama mure lugemisega on muide ka Sepal, nagu avastasin.
november 22, 2005
Avastasin, et Mailis Repsil on samasugune jakk nagu minul. Ja et "Lihtsa elu" Sillel on samasugune roosa sall nagu minul. Väikese mõttetöö tulemusena võiks järeldus olla, et mul puuduvad ajud. Üks mu tuttav ütleks selle peale, et igaühel on õigus olla loll. Eilsed erilised tänud ühele poolikule teadlasele ja tänased tänud ühele isehakanud muusikakriitikule, kes tõestasid järjekordselt, et masendavad inimesed on masendavad.
november 21, 2005
Elan mõnus-igavat rantjee-elu. Tööd ei viitsi teha, sissetulekuid pole. Vanad varud siiski piisavalt suured, et saaksin käia iga päev sisseoste sooritamas. Näiteks pärastlõunal avastasin end juba kolmandat korda Tartu Kaubamajas asjatamast. Kaubamaja rõivaosakonna müüjad on väga osavad kauba kokkupakkijad. Nad võiksid tulla minu riidekapi kallale. Saaks ehk korra majja.
Mul oli jälle meeletult igav. Kommuunikaaslane ka juba küsis, et kas me ei võiks millegi mittetegemise asemel midagi teha. Ma siis tegin täna väga paljusid asju esimest korda elus: käisin Lutsu raamatukogu IV korrusel ja laenutasin ühe CD; külastasin Moosinägu OÜ kohvikut. Viimasesse sammudes jäid teele mingid puud.
Aga üldiselt eelistan Tartut mitte millegi tegemise kohana.
Mul oli jälle meeletult igav. Kommuunikaaslane ka juba küsis, et kas me ei võiks millegi mittetegemise asemel midagi teha. Ma siis tegin täna väga paljusid asju esimest korda elus: käisin Lutsu raamatukogu IV korrusel ja laenutasin ühe CD; külastasin Moosinägu OÜ kohvikut. Viimasesse sammudes jäid teele mingid puud.
Aga üldiselt eelistan Tartut mitte millegi tegemise kohana.
november 18, 2005
november 17, 2005
Kes mõtles välja, et kuu peaks ükskord täis olema? Ja et täiskuu ajal peaks inimestel unehäireid esinema?
Kelle jobu autosignalisatsioon täna terve öö hoovis lõugas? Ausalt tahaksin selle inimese millegivõrra vaesemaks teha!
Ehk siis kaks magamata ööd järjest. See on isegi minule liig.
Täna käisin Tallinnas. Kaubamajas shoppamas. Kahjuks mitte endale, vaid kellelegi teisele.
Hüvasti Eesti kiisupere. Oi, kui palju kasse siin on!
Kelle jobu autosignalisatsioon täna terve öö hoovis lõugas? Ausalt tahaksin selle inimese millegivõrra vaesemaks teha!
Ehk siis kaks magamata ööd järjest. See on isegi minule liig.
Täna käisin Tallinnas. Kaubamajas shoppamas. Kahjuks mitte endale, vaid kellelegi teisele.
Hüvasti Eesti kiisupere. Oi, kui palju kasse siin on!
november 15, 2005
Järjekordne saaks-päeva-õhtusse-veeretatud-päev.
Käisin verd andmas. Ei, ma ei ole doonor. Tänu lapsepõlves Tartu lastehaiglas kogetule ei saa minust seda vist iialgi. Väikesena olid mu neerud üsna tõsiselt haiged ja seetõttu pidin peaaegu kõik suved haiglas veetma. Miks küll alati suved? Tahtsid mu vanemad tõesti minust lahti saada?
Aga jah, nii palju haiget ei ole mulle enam hiljem ühegi arsti juures tehtud. Toona võttis medõde mul veenist ikka väga jämeda nõelaga verd. Umbes sellisega, nagu loomaarstid lehmadele süste teevad. Sorkis ja sorkis, aga kätte ei saanud tilkagi. Meeletut valu tegi ainult. Veel tänagi on silmnähtav auk parema käe veeni kohal.
Nüüd palun alati vasakust käest proove võtta. Tänane medõde on mult kolm korda verd võtnud ja tal on väga kuldsed käed - ma ei tunne mitte midagi.
Proovid olid korras, aga ebameeldivad mälestused ei kao.
Käisin verd andmas. Ei, ma ei ole doonor. Tänu lapsepõlves Tartu lastehaiglas kogetule ei saa minust seda vist iialgi. Väikesena olid mu neerud üsna tõsiselt haiged ja seetõttu pidin peaaegu kõik suved haiglas veetma. Miks küll alati suved? Tahtsid mu vanemad tõesti minust lahti saada?
Aga jah, nii palju haiget ei ole mulle enam hiljem ühegi arsti juures tehtud. Toona võttis medõde mul veenist ikka väga jämeda nõelaga verd. Umbes sellisega, nagu loomaarstid lehmadele süste teevad. Sorkis ja sorkis, aga kätte ei saanud tilkagi. Meeletut valu tegi ainult. Veel tänagi on silmnähtav auk parema käe veeni kohal.
Nüüd palun alati vasakust käest proove võtta. Tänane medõde on mult kolm korda verd võtnud ja tal on väga kuldsed käed - ma ei tunne mitte midagi.
Proovid olid korras, aga ebameeldivad mälestused ei kao.
november 14, 2005
Vahepeal ei ole mitte midagi põnevat juhtunud. Ja Tartus ei ole eriti midagi teha ka. Minu puhul ei ole tegemist ööklubiinimesega ja kaua sa kohvikutes ikka käia jõuad...
Aga midagi ikka hakkas ikka silma ka.
Teisipäeval jäin kojujõudmisega veidi hiljapeale. Kella kaheksast õhtul kogunes kaubamaja juures päris suur noortejõuk. Ise mõtlesin kahjutundega kõigi tänapäeva laste peale, kellel ei ole peale kaubanduskeskustes hängimise mitte midagi teha. Ise olin koolivaheajal tunnistajaks, kuidas varases puberteedis naabritüdruk kaubamajas aega surnuks lõi. Hommikupoolikul käisime Apollos ringkäigul, naabritüdruk vahtis eskalaatoreid (mõned inimesed kutsuvad neid liikuvateks treppideks, kuigi tegemist on liugtreppidega). Käisime veel mõnes kohas, sealhulgas juuksuris ja kodus. Pealelõunal läksime uuesti kaubamajja - naabritüdruk vahtis endiselt kivistunud pilguga eskalaatoreid. Ma ei arva mitte, et ta kogu selle aja ühe koha peal seisis, ent olen täiesti veendunud, et ta oli kogu selle aja kaubamajas. Vaesed tänapäeva lapsed! Kõik nad on ka nii geeniused, et neil ei ole mõtet lugeda näiteks raamatuid või lahendada matemaatikaülesandeid.
Teisipäevase kogunemise kohta sain ma lugeda küll mõned päevad hiljem, ent kolmapäeval selgus, et ka esmaspäeval olid noored seal oma "aega veetmas".
Kolmapäeval marte sisse ei lasknud. Magusavarud (üldse igasugused varud) olid otsas. Süda praegu valutab natuke. Nad mängisid nii ilusasti plokkflööti ja laulsid mitmehäälselt, olid ikka natuke vaeva näinud.
Eesti Päevaleht jätkas laupäeval naljakate uudiste avaldamist. Postimees jätkab lolluste tegemist. Nüüd hakkas mingi kultuurilisa ilmuma. Jälle rohkem vanapaberit.
Eile ajas mind Tartu toidukaubandus masendusse (teist korda sel nädalal juba!). Isadepäeva puhul olid poed normaalsetest tortidest ja kookidest tühjaks ostetud. Ise küpsetada ei viitsinud ja nii me kommuunikaaslasega oma tähtpäeva keemiast kubiseva plönniga tähistasime. Oleks pidanud ikka ise midagi küpsetama.
Aga midagi ikka hakkas ikka silma ka.
Teisipäeval jäin kojujõudmisega veidi hiljapeale. Kella kaheksast õhtul kogunes kaubamaja juures päris suur noortejõuk. Ise mõtlesin kahjutundega kõigi tänapäeva laste peale, kellel ei ole peale kaubanduskeskustes hängimise mitte midagi teha. Ise olin koolivaheajal tunnistajaks, kuidas varases puberteedis naabritüdruk kaubamajas aega surnuks lõi. Hommikupoolikul käisime Apollos ringkäigul, naabritüdruk vahtis eskalaatoreid (mõned inimesed kutsuvad neid liikuvateks treppideks, kuigi tegemist on liugtreppidega). Käisime veel mõnes kohas, sealhulgas juuksuris ja kodus. Pealelõunal läksime uuesti kaubamajja - naabritüdruk vahtis endiselt kivistunud pilguga eskalaatoreid. Ma ei arva mitte, et ta kogu selle aja ühe koha peal seisis, ent olen täiesti veendunud, et ta oli kogu selle aja kaubamajas. Vaesed tänapäeva lapsed! Kõik nad on ka nii geeniused, et neil ei ole mõtet lugeda näiteks raamatuid või lahendada matemaatikaülesandeid.
Teisipäevase kogunemise kohta sain ma lugeda küll mõned päevad hiljem, ent kolmapäeval selgus, et ka esmaspäeval olid noored seal oma "aega veetmas".
Kolmapäeval marte sisse ei lasknud. Magusavarud (üldse igasugused varud) olid otsas. Süda praegu valutab natuke. Nad mängisid nii ilusasti plokkflööti ja laulsid mitmehäälselt, olid ikka natuke vaeva näinud.
Eesti Päevaleht jätkas laupäeval naljakate uudiste avaldamist. Postimees jätkab lolluste tegemist. Nüüd hakkas mingi kultuurilisa ilmuma. Jälle rohkem vanapaberit.
Eile ajas mind Tartu toidukaubandus masendusse (teist korda sel nädalal juba!). Isadepäeva puhul olid poed normaalsetest tortidest ja kookidest tühjaks ostetud. Ise küpsetada ei viitsinud ja nii me kommuunikaaslasega oma tähtpäeva keemiast kubiseva plönniga tähistasime. Oleks pidanud ikka ise midagi küpsetama.
november 07, 2005
november 06, 2005
Eile läks kogu söögitegemine aia taha. Olin küll hingega asja juures, aga...
Võibolla olid süüdi hoopis retseptid. Katsetasin eelmise kuu Pere ja Kodu Pereköögi piimaroogade eri kohupiima-juustutäidisega hakkliharullide ja kohupiima-pähklirullide valmistamist.
Hakkliharullid tulid enam-vähem välja, kuigi murdsin pead, kuidas nii suured plönnid nii lühikese ajaga küpseks saavad. Ei saagi, nagu selgus.
Kohupiima-pähklirullide valmistamine oli aga eriline läbikukkumine. Retseptis oli jahu koguseks antud 4 dl. Tundus liiga vähe. Tagatipuks avastasin, et jahu oli otsas. Täpselt 2,5 dl sain jahupurgist viimseidki riismeid kokku kraapides. Käisin siis ekstra jahu ostmas. Lõppkokkuvõttes jäi 4 dl selle taina puhul selgelt väheseks - tainas jäi rullides nii laua kui rulli külge kinni. Minu kannatus oli otsas, kraapisin laua puhtaks ja virutasin taina külmikusse. Tänast päeva ootama.
Kummaline on ka see, et kuigi tegemist on kohupiima-pähklirullidega ja retseptis on pähklite kogus ka antud, ei ole valmistamisõpetuses enam sõnakestki, kuhu need pähklid ja kuidas panna tuleb.
Ma üldse enam ei imesta, miks kokkamine välja ei tulnud. Kindlasti olid ajakirja koostajad midagi retseptist unustanud või midagi totaalselt segi ajanud.
Võibolla olid süüdi hoopis retseptid. Katsetasin eelmise kuu Pere ja Kodu Pereköögi piimaroogade eri kohupiima-juustutäidisega hakkliharullide ja kohupiima-pähklirullide valmistamist.
Hakkliharullid tulid enam-vähem välja, kuigi murdsin pead, kuidas nii suured plönnid nii lühikese ajaga küpseks saavad. Ei saagi, nagu selgus.
Kohupiima-pähklirullide valmistamine oli aga eriline läbikukkumine. Retseptis oli jahu koguseks antud 4 dl. Tundus liiga vähe. Tagatipuks avastasin, et jahu oli otsas. Täpselt 2,5 dl sain jahupurgist viimseidki riismeid kokku kraapides. Käisin siis ekstra jahu ostmas. Lõppkokkuvõttes jäi 4 dl selle taina puhul selgelt väheseks - tainas jäi rullides nii laua kui rulli külge kinni. Minu kannatus oli otsas, kraapisin laua puhtaks ja virutasin taina külmikusse. Tänast päeva ootama.
Kummaline on ka see, et kuigi tegemist on kohupiima-pähklirullidega ja retseptis on pähklite kogus ka antud, ei ole valmistamisõpetuses enam sõnakestki, kuhu need pähklid ja kuidas panna tuleb.
Ma üldse enam ei imesta, miks kokkamine välja ei tulnud. Kindlasti olid ajakirja koostajad midagi retseptist unustanud või midagi totaalselt segi ajanud.
november 05, 2005
Peaks Postimehe tellimise lõpetama. Sellest lehest ei ole mitte midagi lugeda. Päevaleht on tunduvalt sisukam ning uudised naljakad. Näiteks üks: "Tallinna kesklinnas oli eile hommikuks keegi omavoliliselt teele vöötraja joonistanud. "Sebra" viis Laikmaa bussipeatusest kaubamajani ja selle kunstiakadeemia poolsesse otsa oli sinisega kirjutatud: "See ei ole ülekäik." Vaatamata sellele kasutasid jalakäijad vöötrada usinalt."
november 04, 2005
Käisin Tallinnas.
Oma peagi endises töökohas. Praeguselt ülemuselt mul vist eriti head iseloomustust loota ei ole. Tühja kah. Vähemalt veendusin ma järjekordselt, et töötajad muutuvad lõpuks oma tööandja sarnaseks. Meeldigu see ühele või teisele osapoolele või mitte. Kui firmast kipuvad korraga kõik töötajad lahkuma, siis võiks ülemus alluvate süüdistamise asemel hoopis natuke endasse vaadata ja mõelda, et äkki on viga hoopis temas. Antud inimese puhul võiks kasutada vist ka freudilikku lähenemist, sest ta olevat omal ajal koolis tagakiusatav olnud. Mina ei taha oma praeguse ülemuse sarnaseks muutuda, kuigi pean ütlema, et olen nii mõndagi tema käitumisest ja suhtumisest omandanud. Kannatada on selle tulemusena saanud eelkõige minu lähedased. On viimane aeg sellele kiire lõpp teha. Kohtasin ühte oma kolleegi (töökaaslastega on mul siiski vedanud), kellega vesteldes selgus, et mõned teisedki lahkuvad. Rotid põgenevad hukkuvalt laevalt...
Õhtupoolikul käisin mälumängu vaatamas.
Koju jõudes võttis mind vastu metsik kass. Rääkis mulle pikad jutud maha, aga ma ei saanud kahjuks mitte midagi aru. Talle ei meeldi vist eriti üksi olla. Nagu ka naabri kassile. Too hakkab alati nii südantlõhestavalt nutma, kui pererahvas kodust lahkub.
Kassid on toredad. Teema lõpetuseks üks kassipere ülesvõte. Muide, tegemist ei ole poseeritud fotoga, vaid hetk elust enesest. Foto autor Andras on siin pildi kohta omapoolse kommentaari andnud.
Oma peagi endises töökohas. Praeguselt ülemuselt mul vist eriti head iseloomustust loota ei ole. Tühja kah. Vähemalt veendusin ma järjekordselt, et töötajad muutuvad lõpuks oma tööandja sarnaseks. Meeldigu see ühele või teisele osapoolele või mitte. Kui firmast kipuvad korraga kõik töötajad lahkuma, siis võiks ülemus alluvate süüdistamise asemel hoopis natuke endasse vaadata ja mõelda, et äkki on viga hoopis temas. Antud inimese puhul võiks kasutada vist ka freudilikku lähenemist, sest ta olevat omal ajal koolis tagakiusatav olnud. Mina ei taha oma praeguse ülemuse sarnaseks muutuda, kuigi pean ütlema, et olen nii mõndagi tema käitumisest ja suhtumisest omandanud. Kannatada on selle tulemusena saanud eelkõige minu lähedased. On viimane aeg sellele kiire lõpp teha. Kohtasin ühte oma kolleegi (töökaaslastega on mul siiski vedanud), kellega vesteldes selgus, et mõned teisedki lahkuvad. Rotid põgenevad hukkuvalt laevalt...
Õhtupoolikul käisin mälumängu vaatamas.
Koju jõudes võttis mind vastu metsik kass. Rääkis mulle pikad jutud maha, aga ma ei saanud kahjuks mitte midagi aru. Talle ei meeldi vist eriti üksi olla. Nagu ka naabri kassile. Too hakkab alati nii südantlõhestavalt nutma, kui pererahvas kodust lahkub.
Kassid on toredad. Teema lõpetuseks üks kassipere ülesvõte. Muide, tegemist ei ole poseeritud fotoga, vaid hetk elust enesest. Foto autor Andras on siin pildi kohta omapoolse kommentaari andnud.
november 03, 2005
Milline "udu" päev!
Kõigepealt äratas minu Samsung-mobiiltelefon mind kell 5 hommikul. Põhjuseta. Vana hea Nokia oli selles mõttes tunduvalt lollikindlam - ei pidanud jälgima linnukesi päevade ees. Uni tuli ikka kohe tagasi.
Siis suutsin kaotada ära oma sõrmiku. Õnneks leidsin selle lõpuks ikka üles.
Tundub aga, et ma ei olnud ainuke udu, sest minu ees poes üritas üks naine maksta ID-kaardiga. Vahtis veel müüjat lolli näoga, kui see pangakaarti küsis. Minu enesetunne igatahes paranes. Tuju oli juba ennemalt väga hea. Lihtsalt meie keskel leidub üliandekaid suhtlejaid.
Kõigepealt äratas minu Samsung-mobiiltelefon mind kell 5 hommikul. Põhjuseta. Vana hea Nokia oli selles mõttes tunduvalt lollikindlam - ei pidanud jälgima linnukesi päevade ees. Uni tuli ikka kohe tagasi.
Siis suutsin kaotada ära oma sõrmiku. Õnneks leidsin selle lõpuks ikka üles.
Tundub aga, et ma ei olnud ainuke udu, sest minu ees poes üritas üks naine maksta ID-kaardiga. Vahtis veel müüjat lolli näoga, kui see pangakaarti küsis. Minu enesetunne igatahes paranes. Tuju oli juba ennemalt väga hea. Lihtsalt meie keskel leidub üliandekaid suhtlejaid.
november 02, 2005
Nüüd tuleb oma kirjutamistega vist väga ettevaatlikuks muutuda. Iga sõna vaagida ja kaaluda, enne kui need teistele nähtavaks teed. Muidu tuleb oi-oi-oi-oi!
Kui isand Lang eile televiisoris rääkis, kuidas tema kahtleb internetikommentaatorite mõtlemisoskuses, siis mina tundsin end küll väga puudutatuna. Ei ole ma mingi megakommija, aga vahetevahel tahaks oma arvamust avaldada. Ja teiste arvamusi on ka huvitav lugeda. Näiteks eilne haridusministri graviidsuse kommenteerimine. Väga hariv on teada, kuidas lihtrahvas sellistest asjadest aru saab.
Ma tahaksin hoopis küsida, kuidas selle sõnavabadusega jääb? Rahvast avalikult lumpeniks sõimata ja kahelda inimeste mõtlemisoskuses on [piiks] ja Lang kui selline on [piiks]. Lugesin kuskilt, kuidas Lang oli eile enesekindlalt väitnud, et eile oli hingedepäev. No on ikka [piiks].
Kui isand Lang eile televiisoris rääkis, kuidas tema kahtleb internetikommentaatorite mõtlemisoskuses, siis mina tundsin end küll väga puudutatuna. Ei ole ma mingi megakommija, aga vahetevahel tahaks oma arvamust avaldada. Ja teiste arvamusi on ka huvitav lugeda. Näiteks eilne haridusministri graviidsuse kommenteerimine. Väga hariv on teada, kuidas lihtrahvas sellistest asjadest aru saab.
Ma tahaksin hoopis küsida, kuidas selle sõnavabadusega jääb? Rahvast avalikult lumpeniks sõimata ja kahelda inimeste mõtlemisoskuses on [piiks] ja Lang kui selline on [piiks]. Lugesin kuskilt, kuidas Lang oli eile enesekindlalt väitnud, et eile oli hingedepäev. No on ikka [piiks].
november 01, 2005
Täiesti mõttetu päev. Imelik, et ka selliseid päevi aastasse mahub...
Kõikide pühakute päev.
Homme on kõikide hingede päev. Algabki hingedeaeg. Vaikuse aeg. Homme toimub Tartu raeplatsis kell 19 küünalde süütamine kõikide tulekahjudes hukkunud inimeste mälestuseks. Ka mina panen küünla. Klassiõele, kes elas kõigest 11-aastaseks ning kelle elutee lõppes leekide keskel oma voodis.
Õhtul ootan külla ka esivanemate hingi. Eriti isa, kellele tahaksin nii palju rääkida ja näidata. Kui ainult saaks.
Ja muutusingi jälle nukraks.
Kõikide pühakute päev.
Homme on kõikide hingede päev. Algabki hingedeaeg. Vaikuse aeg. Homme toimub Tartu raeplatsis kell 19 küünalde süütamine kõikide tulekahjudes hukkunud inimeste mälestuseks. Ka mina panen küünla. Klassiõele, kes elas kõigest 11-aastaseks ning kelle elutee lõppes leekide keskel oma voodis.
Õhtul ootan külla ka esivanemate hingi. Eriti isa, kellele tahaksin nii palju rääkida ja näidata. Kui ainult saaks.
Ja muutusingi jälle nukraks.
oktoober 31, 2005
Vahepeal ei ole toimunud mitte midagi põnevat. Kui siis ehk see, et minu maja ees oli auto alla aetud mingi lind. Ei saanudki aru, milline täpselt. Tuvi, harakas või vares. Mulle tundus, et see lind elas veel. Sündmuskohale saabus üks harakas, kes hakkas allaaetud lindu nokkima. Tahtis teda päästa või süüa, ei tea. Igatahes üsna võige vaatepilt oli.
Olen minagi läinud reklaamiohvriks ja ostan Päevalehe raamatuid. Sel laupäeval pakuti Maksimarketis F. Scott Fitzgeraldi "Suurt Gatsbyt" tasuta. Kas kusagil veel?
Täna on/oli Halloween. Sante ukse taga ei käinud. Vaevalt et kodumaisematel kadri- ja mardipäevalgi nad mind külastavad. Koridori välisuks on kindlalt lukus. Peale selle elavad siin valdavalt penskarid või imikud. Ei karjaõnne. Ei viljaõnne.
Olen minagi läinud reklaamiohvriks ja ostan Päevalehe raamatuid. Sel laupäeval pakuti Maksimarketis F. Scott Fitzgeraldi "Suurt Gatsbyt" tasuta. Kas kusagil veel?
Täna on/oli Halloween. Sante ukse taga ei käinud. Vaevalt et kodumaisematel kadri- ja mardipäevalgi nad mind külastavad. Koridori välisuks on kindlalt lukus. Peale selle elavad siin valdavalt penskarid või imikud. Ei karjaõnne. Ei viljaõnne.
oktoober 27, 2005
oktoober 26, 2005
Tõepoolest, ei ole olemas halbu ilmu, vaid on halvasti valitud riided.
Varahommikul Tallinna bussile tõtates said minu jalad esimese lume ja vihmasaju segust läbimärjaks. Oleks jalas olnud kummik ja villane sokk, poleks elul väga vigagi olnud.
Ardu juures oli A. Le Coqi kaubik kraavi sõitnud. Rae vallas oli sõiduauto teelt välja sõitnud. Terve päeva nägin siniseid vilkureid. Talverõõmud.
Ja jälle ostsime kommuunikaaslasega raamatuid. Kas haiglasliku raamatusoetamise kohta mingi termin ka olemas on?
Aga nüüd võtan kassi kaissu ja poen lambavillateki alla. Head und!
Varahommikul Tallinna bussile tõtates said minu jalad esimese lume ja vihmasaju segust läbimärjaks. Oleks jalas olnud kummik ja villane sokk, poleks elul väga vigagi olnud.
Ardu juures oli A. Le Coqi kaubik kraavi sõitnud. Rae vallas oli sõiduauto teelt välja sõitnud. Terve päeva nägin siniseid vilkureid. Talverõõmud.
Ja jälle ostsime kommuunikaaslasega raamatuid. Kas haiglasliku raamatusoetamise kohta mingi termin ka olemas on?
Aga nüüd võtan kassi kaissu ja poen lambavillateki alla. Head und!
oktoober 25, 2005
Et ma ikka ja jälle ühte ja samasse ämbrisse suudan astuda! Umbes 12 aastat tagasi sõin pool potti ema keedetud hapukapsaid korraga ära. Tookord lõppes asi meeletu kõhuvalu ja kiirabi koduvisiidiga. Täna suutis samasuguse olukorra luua purk Felixi praekapsaid. Vaatasin alguses purki suure umbusuga, aga siis lõin risti ette ja sõin. Mõnuga. Nüüd enam nii mõnus ei ole. Rosinakeeduvett ka juua ei saa, sest rosinaid ei ole. Söön "Hematogenas su riesutu skonio glaistu"t ja loodan, et kõhu seisund normaliseerub. Kapsastega tuleb vist aga jäädavalt hüvasti jätta.
oktoober 24, 2005
Ajendatuna Ninnu kommentaarist: tõepoolest, pole ammu siia midagi kirjutanud. Nii pika pausi pidamise tõttu võib juhtuda nii mõndagi. Näiteks võib ununeda password, millega blogspotti sisse logida.
Vahepeal olen valdavalt tegelenud äärmiselt ebameeldivate asjadega. Gustav Naan on suutnud minu olukorra ilusasti sõnadesse panna: "Äärmiselt ebameeldiva olukorra tekkimisel eksisteerib alati ahvatlus mõelda nii, nagu mõtles neiu, kellel oli hakanud kõht kasvama: ehk läheb paistetus üle.
PAISTETUS EI LÄHE ÜLE!"
Nojah, mina otsustasin oma kaheaastasest "paistetusest" loobuda. Ja kuigi see mõjub mulle majanduslikult laastavalt, ei kahetse ma oma otsuses hetkekski. Kuigi ees on terendamas suured väljaminekud. Kuigi Savisaare tõttu tuleb sel aastal toasooja eest rohkem raha välja käia.
Eile üritas kommuunikaaslane meie raamatumajandusse veidi korda luua. Uputab. Ja päris korralikult. Üks riiul leevendaks olukorda, kolm muudaks rahuldavaks. Probleem on aga selles, et poes ei ole ühtegi normaalset mööblitükki ning seinapind on samuti otsakorral. Et ka mind kaassüüdlaseks teha, hakkas kommuunikaaslane minu ja tema raamatuid välja selgitama. Noh, et ka mina olen liiga palju raamatuid ostnud. Millegipärast said minu "omadeks" raamatud, mille tema on minu vanematekodust siia tassinud, mille vastu minul aga igasugune huvi puudub. Tema "omadeks" minu ostetud raamatud ning ka need teosed, mille oleme koos soetanud. See sinu-minu omadeks jagamine igatahes ruumipuudust ei leevendanud. Luksusprobleem?
Vahepeal olen valdavalt tegelenud äärmiselt ebameeldivate asjadega. Gustav Naan on suutnud minu olukorra ilusasti sõnadesse panna: "Äärmiselt ebameeldiva olukorra tekkimisel eksisteerib alati ahvatlus mõelda nii, nagu mõtles neiu, kellel oli hakanud kõht kasvama: ehk läheb paistetus üle.
PAISTETUS EI LÄHE ÜLE!"
Nojah, mina otsustasin oma kaheaastasest "paistetusest" loobuda. Ja kuigi see mõjub mulle majanduslikult laastavalt, ei kahetse ma oma otsuses hetkekski. Kuigi ees on terendamas suured väljaminekud. Kuigi Savisaare tõttu tuleb sel aastal toasooja eest rohkem raha välja käia.
Eile üritas kommuunikaaslane meie raamatumajandusse veidi korda luua. Uputab. Ja päris korralikult. Üks riiul leevendaks olukorda, kolm muudaks rahuldavaks. Probleem on aga selles, et poes ei ole ühtegi normaalset mööblitükki ning seinapind on samuti otsakorral. Et ka mind kaassüüdlaseks teha, hakkas kommuunikaaslane minu ja tema raamatuid välja selgitama. Noh, et ka mina olen liiga palju raamatuid ostnud. Millegipärast said minu "omadeks" raamatud, mille tema on minu vanematekodust siia tassinud, mille vastu minul aga igasugune huvi puudub. Tema "omadeks" minu ostetud raamatud ning ka need teosed, mille oleme koos soetanud. See sinu-minu omadeks jagamine igatahes ruumipuudust ei leevendanud. Luksusprobleem?
oktoober 06, 2005
september 29, 2005
Täna tormas mööda Tallinna raamatupoode kilgilikult ähmis Rein Kilk ja otsis E. Vilde kultusteost. "Kuidas teil "Pisuhända" ei ole?! Kas mul on üldse lootust seda kuskilt leida?" Mina arvan, et ei ole lootust. See ilmus viimati vist 1982. aastal. Huvitav, milleks talle "Pisuhänd"? Ja nii äkki, nii kohe? Uus projekt Püssirohukeldris? Või Sadamateatris?
september 28, 2005
Mind on tabanud moodne "haigus". Tunnen ennast viimasel ajal väga üksildasena ja üksinda. Tuttavaid on palju, aga sõpru vähe ja needki mööda ilma laiali. Loomulikult teeb see mind kurvaks, kuigi elus on ka väga ilusaid hetki. Näiteks ilm. Viimastel päevadel on olnud see fantastiline. Täna öösel ei saanud ma välgu ja paugu tõttu magada. Elekter käis ka mõned korrad ära ning UPS hakkas selle peale kisama. Lõplikult ärkasin rahesaju peale. Hetk hiljem kallas taevast vihma ning mulle tundus, et olen vihmametsas. Vaatepilt oli vägev.
september 23, 2005
september 22, 2005
TÜ tase (või ka üleüldine haritus) on alla käinud. Mind pani küll täna imestama, kui suvel ülikooli lõpetanud võõrfiloloog häbenemata tunnistas, et ta ei tea düsgraafiast kui sellisest mitte midagi. Täpsustavad küsimused kusjuures näitasid veel teistegi rumalust.
Kurb sellistest inimestest kohe. Tudeerivad 3, 4, 5 aastat, ei oska ridagi Gaudeamusest laulda, satuvad esimest korda ülikooli aulasse lõpuaktusel ning ei tea, et filosoofiateaduskond oli üks neljast esimesest teaduskonnast Universitases.
Kurb sellistest inimestest kohe. Tudeerivad 3, 4, 5 aastat, ei oska ridagi Gaudeamusest laulda, satuvad esimest korda ülikooli aulasse lõpuaktusel ning ei tea, et filosoofiateaduskond oli üks neljast esimesest teaduskonnast Universitases.
september 21, 2005
Seoses meeletu õunauputusega otsustasin struudlit küpsetada. Esimest korda elus. Selleks võtsin appi Õunakookide raamatu ning hakkasin sõrmega õpetusel järge ajama. Tundus, et hirmus keeruline valmistusprotsess sellel struudlil.
Mõõtsin mõõteklaasiga jahu ilusasti lauale hunnikusse. Segasin vee, soola ja äädika ja
püüdsin saadud segu valada jahuhunnikusse tehtud süvendisse, aga see ei jäänud sinna pidama, vaid voolas mööda jahumäe külgi lauale. Edasise asjade kulgemist võite ise endale vaimusilmas ette manada. Lõpuks sai sellest kraamist siiski ühes tükis tainas.
Kommuunikaaslasele pakkus kogu protsess hirmus palju nalja. Lubas minu ja enda tulevase kaasa kulinaarseid oskuseid võrrelda. Mina leian aga, et ei ole minu oskustel midagi viga. Eriti peale seda, kui pätsasin oma emalt köögikaalu. Enne tulid küll koogid ja pirukad täpselt nii välja nagu kommuunikaaslase ema kirjeldab enda koogitegemisi: taina valmistamiseni ja koogi ahjupanemiseni on kõik väga kena. Mis ahjust välja tuleb, see enam nii kena ei pruugi olla.
Struudel ise tuli ka välja, kuigi retseptis kirjutatud hapude õunte asemel oleks võinud küll magusamaid võtta. Ja vaniljejäätis oleks ka päris hästi struudli juurde sobinud, aga mul läks meelest seda poest osta.
Kahju, et mul endiselt fotoaparaati ei ole. Taignateost oleks saanud paar lõbusat ülesvõtet.
Mõõtsin mõõteklaasiga jahu ilusasti lauale hunnikusse. Segasin vee, soola ja äädika ja
püüdsin saadud segu valada jahuhunnikusse tehtud süvendisse, aga see ei jäänud sinna pidama, vaid voolas mööda jahumäe külgi lauale. Edasise asjade kulgemist võite ise endale vaimusilmas ette manada. Lõpuks sai sellest kraamist siiski ühes tükis tainas.
Kommuunikaaslasele pakkus kogu protsess hirmus palju nalja. Lubas minu ja enda tulevase kaasa kulinaarseid oskuseid võrrelda. Mina leian aga, et ei ole minu oskustel midagi viga. Eriti peale seda, kui pätsasin oma emalt köögikaalu. Enne tulid küll koogid ja pirukad täpselt nii välja nagu kommuunikaaslase ema kirjeldab enda koogitegemisi: taina valmistamiseni ja koogi ahjupanemiseni on kõik väga kena. Mis ahjust välja tuleb, see enam nii kena ei pruugi olla.
Struudel ise tuli ka välja, kuigi retseptis kirjutatud hapude õunte asemel oleks võinud küll magusamaid võtta. Ja vaniljejäätis oleks ka päris hästi struudli juurde sobinud, aga mul läks meelest seda poest osta.
Kahju, et mul endiselt fotoaparaati ei ole. Taignateost oleks saanud paar lõbusat ülesvõtet.
Eile käisin TÜ raamatupoes ja ostsin Anne Geddesi beebikalendri. Nii munnu!
TÜ ajalehes kirjutati, et leitud on ilusaim saksakeelne sõna Tartu ülikoolis. Selleks tunnistati geograafia magistrandi Thomas Melli esitatud sõna "Vokuhila", mis on moodustatud lühend "vorne kurz, hinten lang"'ist (eest lühike, tagant pikk) ja mis tähistab 80. aastate populaarset soengutüüpi.
Nojah, ja siis on veel sellise nimega ansambel olemas. Hollandis, kui ma ei eksi.
TÜ ajalehes kirjutati, et leitud on ilusaim saksakeelne sõna Tartu ülikoolis. Selleks tunnistati geograafia magistrandi Thomas Melli esitatud sõna "Vokuhila", mis on moodustatud lühend "vorne kurz, hinten lang"'ist (eest lühike, tagant pikk) ja mis tähistab 80. aastate populaarset soengutüüpi.
Nojah, ja siis on veel sellise nimega ansambel olemas. Hollandis, kui ma ei eksi.
september 14, 2005
Üha paremaks läheb. Meie siin arvame, et elame Eesti Vabariigis. Varsti ilmub kuskilt välja dokument, et oleme SRÜ täieõiguslikud liikmed. Mida tahtagi valitsuselt, mille eesotsas on endised tulihingelised kommunistid.
september 13, 2005
Terve päeva tegin ettevalmistusi tänaõhtuseks sipelgatõrjeks. Tõstsin mööblit ja asju ümber. Siinkohal meenub mulle ühe tuttava meesterahva arutlus sellest, kuidas naised mängivad nõrgukesi, kuigi tegelikult nad seda ei ole. Et poest toidukotte kandes kukuvad nõrkusest peaaegu pikali. Kodus lükkavad aga iga kuu kappe ühest seinast teise, väiksematest mööblitükkidest rääkimata. Selleks on naistel jõudu küll.
Mina olin tegelikult pärast väga väsinud. Sipelgate kadumise nimel tasus vaev end vast ikka ära. Loodan südamest, et need putukad on jäädavalt lahkunud. Lootus on seda suurem, et tõrjet tehti terves majas. Head teed neil minna!
Igatsen meeletult oma kassi järele.
Mina olin tegelikult pärast väga väsinud. Sipelgate kadumise nimel tasus vaev end vast ikka ära. Loodan südamest, et need putukad on jäädavalt lahkunud. Lootus on seda suurem, et tõrjet tehti terves majas. Head teed neil minna!
Igatsen meeletult oma kassi järele.
september 12, 2005
september 11, 2005
Hansa Tsirkuse omanikud tuleks pokri pista! Mitu päeva järjest on Tartu kaubamaja kõrval olnud auto, mis reklaamib Hansa Tsirkuse etendusi. Autos on meeter korda meeter puur, millesse surutud kaks lõvi. Lisaks sellisele ebaloomalikule kohtlemisele ketrab monotoonse meeshäälega helikandja: "Hansa Tsirkus esitleb: bla-bla-blaa!"
Vaesed loomad! Minul tekkis küll küsimus, kus loomakaitsjad on.
Vaesed loomad! Minul tekkis küll küsimus, kus loomakaitsjad on.
september 10, 2005
Kunstnik külmetas päris kenasti. Vähemalt naersin südamest. Üle pika aja.
Täna lõpetasin teatrimaratoni "Vend Aljoshaga". Teise vaatuse lõpus hakkasin haledalt ulguma. Leiva murdmine ning hauale viskamine läks millegipärast nii hinge. Muidugi ei saanud ma jälle kulutamata. Soetasin Tõnis Mägi CD "Vestlus Hermanniga". Peaks oma ostusid kuidagi piirama hakkama. Ei saa ju elada nii, et ostad kõike, mida hing ihkab ja silm näeb! Viimasel ajal on see kippunud aga just nii olema.
***
Kommuunikaaslane ei kannata raamatutel hinnakleepse. Täna üritas ta hiljuti soetatud teoselt seda maha saada. Järele jäi inetu liimijälg. Temal aga selleks puhuks nõu tagataskust võtta. Nimelt hõõrub ta liimipleki nõudepesuvahendiga maha. Tulemus jäi ilus ja puhas.
Täna lõpetasin teatrimaratoni "Vend Aljoshaga". Teise vaatuse lõpus hakkasin haledalt ulguma. Leiva murdmine ning hauale viskamine läks millegipärast nii hinge. Muidugi ei saanud ma jälle kulutamata. Soetasin Tõnis Mägi CD "Vestlus Hermanniga". Peaks oma ostusid kuidagi piirama hakkama. Ei saa ju elada nii, et ostad kõike, mida hing ihkab ja silm näeb! Viimasel ajal on see kippunud aga just nii olema.
***
Kommuunikaaslane ei kannata raamatutel hinnakleepse. Täna üritas ta hiljuti soetatud teoselt seda maha saada. Järele jäi inetu liimijälg. Temal aga selleks puhuks nõu tagataskust võtta. Nimelt hõõrub ta liimipleki nõudepesuvahendiga maha. Tulemus jäi ilus ja puhas.
september 09, 2005
september 07, 2005
september 06, 2005
Tartus. Kodus.
Pühapäeval käisin Löwenruh pargis perepiknikul. Üritusel endal ei olnud väga vigagi, kuigi natuke võiks norida korraldusliku poolega, aga eks tegemist oli esmakordse üritusega ning väikesed segadused seetõttu loomulikud. Tasuta piknikukarpi mulle ei jagunud. Sel lihtsal põhjusel, et ma ei viitsinud järjekorras seista. Läksin kergema vastupanu teed ja ostsin rasvaseid friikartuleid ja sardelli. See-eest sain aga kaks tükki uhkest lõvitordist. Ei tea, miks ma küll kogu aeg söögile mõtlen?!
Oli pillimängu ja kõiksugu muudki taidlust. Ka poliitilist, kuigi üritus oli mõeldud apoliitilisena. Mõnele kohe on see poliitika nii südamelähedane (loe: pähe löönud). Eriti tuus oli leseproua Tuus. Nojah eks isegi sai piisavalt teatrit tehtud.
Eile, st esmaspäeval ei teinud mitte midagi asjalikku. Üle pika aja sõitsin trammiga. Käisin Rahva Raamatus ja Bestselleris. Viimase muusikavalik oli suurepärane. Võibolla on see seda kogu aeg, pole lihtsalt kunagi mahti olnud seal istuda ja kohvetada. Ja siis oligi õhtu. Tegelesin oma karvatuustist kassiga, et talle natukenegi loomamoodi välimust anda. Ma ei saa aru, kuidas võõrad saavad mu kassi kohta kiitvaid sõnu öelda. Tegemist on äärmiselt pulstunud isendiga, kes liikudes puuris punktist A punkti B tihtipeale püksi pissib ning oma loigus kohutavalt haiseb. Ja ikka on ilus! Kas nad siis ei näe või?!
Pühapäeval käisin Löwenruh pargis perepiknikul. Üritusel endal ei olnud väga vigagi, kuigi natuke võiks norida korraldusliku poolega, aga eks tegemist oli esmakordse üritusega ning väikesed segadused seetõttu loomulikud. Tasuta piknikukarpi mulle ei jagunud. Sel lihtsal põhjusel, et ma ei viitsinud järjekorras seista. Läksin kergema vastupanu teed ja ostsin rasvaseid friikartuleid ja sardelli. See-eest sain aga kaks tükki uhkest lõvitordist. Ei tea, miks ma küll kogu aeg söögile mõtlen?!
Oli pillimängu ja kõiksugu muudki taidlust. Ka poliitilist, kuigi üritus oli mõeldud apoliitilisena. Mõnele kohe on see poliitika nii südamelähedane (loe: pähe löönud). Eriti tuus oli leseproua Tuus. Nojah eks isegi sai piisavalt teatrit tehtud.
Eile, st esmaspäeval ei teinud mitte midagi asjalikku. Üle pika aja sõitsin trammiga. Käisin Rahva Raamatus ja Bestselleris. Viimase muusikavalik oli suurepärane. Võibolla on see seda kogu aeg, pole lihtsalt kunagi mahti olnud seal istuda ja kohvetada. Ja siis oligi õhtu. Tegelesin oma karvatuustist kassiga, et talle natukenegi loomamoodi välimust anda. Ma ei saa aru, kuidas võõrad saavad mu kassi kohta kiitvaid sõnu öelda. Tegemist on äärmiselt pulstunud isendiga, kes liikudes puuris punktist A punkti B tihtipeale püksi pissib ning oma loigus kohutavalt haiseb. Ja ikka on ilus! Kas nad siis ei näe või?!
august 30, 2005
Suutsin täna hommikul üsna lühikese ajaga tekitada elutoas kaose. Tassisin oma raamatukapist välja kõik Eesti Mõtteloo raamatud, mis mul olemas ning üritasin välja selgitada, millised veel puudu. Selgus, et puudu oli täpselt 14 teost. Loomulikult läksin Ilmamaasse ja ostsin need puuduolevad ära. Kõik 14. Nüüd on mul neid 62 ehk kõik peaksid olemas olema. Eile just kurtsin, et pole augustis raamatuid soetanud. Täna täitsin plaani. Isegi ületasin selle. Ma ei olegi vist kunagi oma elus nii palju raamatuid korraga ostnud. Isand Runnel vaatas ka pealt ja kiitis mind targaks. Raamatute omamine targaks ei tee, nende lugemine võib seda teha. Lugemiseks on vaja aega, seda aga napib alati. Võibolla pensionipõlves, nagu hea naaber arutles.
Aga nüüd sõidan jälle Tallinnasse ja enne pühapäeva mind siit suure tõenäosusega ei leia.
Ahjaa, tahaksin osta endale digifotoaparaati. Teab keegi ehk mõnda väga head masinat soovitada? Hind võiks olla neljakohaline ehk võimalikult hea võimalikult odavalt.
Aga nüüd sõidan jälle Tallinnasse ja enne pühapäeva mind siit suure tõenäosusega ei leia.
Ahjaa, tahaksin osta endale digifotoaparaati. Teab keegi ehk mõnda väga head masinat soovitada? Hind võiks olla neljakohaline ehk võimalikult hea võimalikult odavalt.
Tartus on linnaliinibussides eluohtlik sõita. Üleeile sain ühelt vanamutilt kepiga peksa. Eile tahtis üks vikatiga vanamees (see ei olnud Vikatimees) reisijaid peajagu või jalgade võrra lühemaks teha. Täna pidin noorte tolakate lolli juttu kuulama. Nimelt olla Tartus kaks sünnitusmaja: üks, mis asub vanalinnas ja teine, mis on remondis. Ajudele hakkab.
august 29, 2005
Tervitan Res Publica ideed, Tallinnas internetiühenduse kompenseerimisest. Isegi kui see summa oleks kõigest 100 krooni, saaksin tulevikus ka pealinnas arvutiklahve klõbistada ja maailmaga ühenduses olla. Hetkel peaksin võrgujanu kustutamiseks ekstra Mustamäelt kesklinna minema. No lihtsalt ei viitsi ju! Statoili tanklas blogimas käia oleks ka veidi imelik. Õnneks viibin septembrist jälle tihedamini Tartus.
Kohe lõppeval kuul käisin elus esimest korda Hiiumaal. Loodus oli võrratu. Kohapeal saadud elamusi võiks võrrelda aga mõne actionfilmiga. Mis parata, saarerahva veri liiga segunenud ning ime ka, et katus mõnel vaikselt ei sõida. Aga linnukese sain kirja. Nimelt olen võtnud endale pähe, et pean igal aastal vähemalt ühel Eesti saarel käima.
Veel sattusin korraks Kölnis toimunud ülemaailmsetele katolike noorte päevadele. Nii palju rahvast pole mina oma silmaga enne selles toomkirikus näinud.
Raamatuid peaaegu ei ostnud. Kristiina Ehina "Kaitseala" ainult. Mõtlikuks muudab. Nagu ka mõnede kultuuritegelaste siit ilmast lahkumine.
Ning mõned vanad bloginaabrid on kadunud.
Tervis on sel kuul kehvemapoolne olnud.
Küll see elu on ikka kole, kui järele mõtlema hakata.
Kohe lõppeval kuul käisin elus esimest korda Hiiumaal. Loodus oli võrratu. Kohapeal saadud elamusi võiks võrrelda aga mõne actionfilmiga. Mis parata, saarerahva veri liiga segunenud ning ime ka, et katus mõnel vaikselt ei sõida. Aga linnukese sain kirja. Nimelt olen võtnud endale pähe, et pean igal aastal vähemalt ühel Eesti saarel käima.
Veel sattusin korraks Kölnis toimunud ülemaailmsetele katolike noorte päevadele. Nii palju rahvast pole mina oma silmaga enne selles toomkirikus näinud.
Raamatuid peaaegu ei ostnud. Kristiina Ehina "Kaitseala" ainult. Mõtlikuks muudab. Nagu ka mõnede kultuuritegelaste siit ilmast lahkumine.
Ning mõned vanad bloginaabrid on kadunud.
Tervis on sel kuul kehvemapoolne olnud.
Küll see elu on ikka kole, kui järele mõtlema hakata.
juuli 17, 2005
Jälle Tartus. Tulin suurte ootuste ja lootustega, et siin toimub midagi ja palju on ette võtta, aga pidin kohalejõudnuna tõdema (nagu ka Emil Tode), et ei olnud siin midagi teha.
Eile käisin Rannamõisa kirikus Tabasalu Jazz Festi raames Tafenaud ja Sibulat kuulamas. Kontsert oli väga hea. Hammondi mängija (Mikko Helevä) jalgade tööd oli huvitav vaadata. Seda enam, et Eestis tavaliselt Hammondit jalgadega ei mängita. Ainult kohalik kirikuõpetaja mõjus kummaliselt. Keegi ei viitsinud tema jahumist jumalateenistusest kuulata. Kontserdi ajal plaksutas ja lõi jalaga takti kaasa, endal oli õnnis nägu ees. Peale kontserti mainis aga, et "selline" muusika ikka kirikusse ei sobi. Mu meelest ei sobi selline silmakirjalik onkel kirikuõpetajaks.
Täna ostsin EDBB ja Sibula plaadi. Ei põle jõudnud seda veel kuulata.
Ja nädala parim loetud lektüür on "Noore perenaise käsiraamat". Selles antakse väikestele perenaistele väärt nõu. Näiteks lk. 79 on peatükk "Sipelgad": "Vahel ilmuvad korterisse sipelgad. Tavaliselt kogunevad nad sinna, kus hoitakse mett, suhkrut ja keedist. Tee kindlaks koht, kust sipelgad majja pääsesid ja raputa sinna iga päev peenestatud puusütt. Sipelgad ei kannata ka tärpentini, tubakasuitsu, tomati- ja petersellilehti, samuti soolakala. Piisab, kui panna seda kappi väike tükike ja sipelgad kaovad otsekohe." Aroomiteraapia? Teos on väikestele perenaistele kindlasti vajalik, sest vaid vähesed on EPAs, pardon EPMÜs, koristamise ja toidukeetmise erialal kõrghariduse saanud. Mina nende hulka õnneks ei kuulu.
Nüüd aga side lõpp.
Homme lähen rahapada kaevama.
Eile käisin Rannamõisa kirikus Tabasalu Jazz Festi raames Tafenaud ja Sibulat kuulamas. Kontsert oli väga hea. Hammondi mängija (Mikko Helevä) jalgade tööd oli huvitav vaadata. Seda enam, et Eestis tavaliselt Hammondit jalgadega ei mängita. Ainult kohalik kirikuõpetaja mõjus kummaliselt. Keegi ei viitsinud tema jahumist jumalateenistusest kuulata. Kontserdi ajal plaksutas ja lõi jalaga takti kaasa, endal oli õnnis nägu ees. Peale kontserti mainis aga, et "selline" muusika ikka kirikusse ei sobi. Mu meelest ei sobi selline silmakirjalik onkel kirikuõpetajaks.
Täna ostsin EDBB ja Sibula plaadi. Ei põle jõudnud seda veel kuulata.
Ja nädala parim loetud lektüür on "Noore perenaise käsiraamat". Selles antakse väikestele perenaistele väärt nõu. Näiteks lk. 79 on peatükk "Sipelgad": "Vahel ilmuvad korterisse sipelgad. Tavaliselt kogunevad nad sinna, kus hoitakse mett, suhkrut ja keedist. Tee kindlaks koht, kust sipelgad majja pääsesid ja raputa sinna iga päev peenestatud puusütt. Sipelgad ei kannata ka tärpentini, tubakasuitsu, tomati- ja petersellilehti, samuti soolakala. Piisab, kui panna seda kappi väike tükike ja sipelgad kaovad otsekohe." Aroomiteraapia? Teos on väikestele perenaistele kindlasti vajalik, sest vaid vähesed on EPAs, pardon EPMÜs, koristamise ja toidukeetmise erialal kõrghariduse saanud. Mina nende hulka õnneks ei kuulu.
Nüüd aga side lõpp.
Homme lähen rahapada kaevama.
juuli 08, 2005
Noorel sugulasel läks hiljuti üsna kehvasti. Sest ilmas on palju kaabakit. Nägin korstnapühkijat. Nööpi tema kuuelt küll päris ära ei rebinud, ent keerasin seda ja soovisin õelapsele head paranemist. Õelaps hakkaski paranema.
Järgmisel korral soovin endale midagi head. Olen seda väärt. Arvestades kurba asjaolu, et ka minul ei lähe hetkel just kõige paremini.
Järgmisel korral soovin endale midagi head. Olen seda väärt. Arvestades kurba asjaolu, et ka minul ei lähe hetkel just kõige paremini.
juuli 02, 2005
juuni 27, 2005
Pole siia ammu midagi oma tegemistest kirjutanud. Tühjast tähjast ei peagi vajalikuks kirjutada. Õnnetuseks kaob aeg nii kiirelt käest. Nooremana sai saja asjaga tegeletud ja aega jäi ülegi. Nüüd ei jõua enam midagi teha. Kas ma planeerin aega valesti? Või logelen mõttetult palju niisama? Või naudin lihtsalt elu? Et viimast veidi huvitamaks muuta, teen ikka aegajalt midagi, käin aegajalt kusagil.
Käisin hoolimata teatrimasendusest kaks korda teatris. Täpsemalt Theatrumis. Kõigepealt vaatasin Witold Gombrowiczi "Iwona, burgundi printsessi". Hoolimata sellest, et see ja see
on tüki omamoodi maatasa teinud, sain mina väga positiivse teatrielamuse. Ei ole tõesti ammu midagi nii head ja värsket näinud. VHK abiturientide noorus ei olnud minu jaoks küll mingiks puuduseks ning kooliteatrist oli asi ikka väga kaugel. Kõrini on mul sellest, et Kaljujärv mängib alati räuskavat ning märatsevat kalkarit, et Elviste on alati tudisev mutike, et Kütsarist on tehtud ninnu-nännu mees jne. Igav, aga seda igavust millegipärast väärtustatakse. Olen vist liiga palju Vanemuises käinud, kuid kujutan ette, et teistes teatrites oleks see samamoodi - näitlejad mängivad erinevates etendustes kogu aeg sarnaseid osi.
Iwonat jälgides ei hakanud kordagi igav. Lausa huvitav oli. Üks põhjus on loomulikult Gombrowiczi tekst, aga tähtsam on loomulikult näitlejate töö. Eriti hästi mängiti kuninganna Margarita kahestumist. Braavo!
Et mälu värskendada, loen aegajalt kollaste kaantega "Laulatust ja teisi näidendeid".
Kriitikud saadan aga kuu peale. Eriti Kristel Nõlvaku "läki-läki kuningakroonina". Iga loll teab ju, et... See siis vist mitte.
Teise etendusega "Miks mitte abielluda" tuli masendus tagasi. Jälle see Kaljujärv-Elviste-Kütsar-jne. Kuigi öeldakse, et näitlejatööd tuleb austada ning etendus viisakalt lõpuni vaadata, arvan mina, et näitleja (ja ka lavastaja) peaks ka publikusse austusega suhtuma. Kuna seekord vastastikune lugupidamine puudus, lahkusin vaheajal. Seda tükki saab iseloomustada vaid ühe sõnaga: NÕRK.
Sellised teatrielamused siis vahepeal. Cimcirymci!
Käisin hoolimata teatrimasendusest kaks korda teatris. Täpsemalt Theatrumis. Kõigepealt vaatasin Witold Gombrowiczi "Iwona, burgundi printsessi". Hoolimata sellest, et see ja see
on tüki omamoodi maatasa teinud, sain mina väga positiivse teatrielamuse. Ei ole tõesti ammu midagi nii head ja värsket näinud. VHK abiturientide noorus ei olnud minu jaoks küll mingiks puuduseks ning kooliteatrist oli asi ikka väga kaugel. Kõrini on mul sellest, et Kaljujärv mängib alati räuskavat ning märatsevat kalkarit, et Elviste on alati tudisev mutike, et Kütsarist on tehtud ninnu-nännu mees jne. Igav, aga seda igavust millegipärast väärtustatakse. Olen vist liiga palju Vanemuises käinud, kuid kujutan ette, et teistes teatrites oleks see samamoodi - näitlejad mängivad erinevates etendustes kogu aeg sarnaseid osi.
Iwonat jälgides ei hakanud kordagi igav. Lausa huvitav oli. Üks põhjus on loomulikult Gombrowiczi tekst, aga tähtsam on loomulikult näitlejate töö. Eriti hästi mängiti kuninganna Margarita kahestumist. Braavo!
Et mälu värskendada, loen aegajalt kollaste kaantega "Laulatust ja teisi näidendeid".
Kriitikud saadan aga kuu peale. Eriti Kristel Nõlvaku "läki-läki kuningakroonina". Iga loll teab ju, et... See siis vist mitte.
Teise etendusega "Miks mitte abielluda" tuli masendus tagasi. Jälle see Kaljujärv-Elviste-Kütsar-jne. Kuigi öeldakse, et näitlejatööd tuleb austada ning etendus viisakalt lõpuni vaadata, arvan mina, et näitleja (ja ka lavastaja) peaks ka publikusse austusega suhtuma. Kuna seekord vastastikune lugupidamine puudus, lahkusin vaheajal. Seda tükki saab iseloomustada vaid ühe sõnaga: NÕRK.
Sellised teatrielamused siis vahepeal. Cimcirymci!
juuni 16, 2005
juuni 03, 2005
mai 28, 2005
Käisin korvpalli vaatamas. Rockile poolehoidu avaldamas. Teen seda umbes kord kahe aasta jooksul, aga siis tunnen ennast tõelise Rocki fännina kõige sinna juurde kuuluvaga (karjumine, mõned "arvamused" kohtunike vile ja vastaste kohta). Täna otsustasin oma häälepaelu säästa, ei karjunud. Aga mäng oli väga hea. Ja tantsutibid samuti.
Seltskond oli nii ja naa. Eelmisel aastal sattusin ühe tuttava naistuttavaga nugade peale. No tegelikult esines meil ilmseid eriarvamusi, kuid tema ei saanud siis aru ega saa praegu aru, et eksis tema. Veel tänagi mossitas ta minu suunas ning et pallimängu rahulikult vaadata saaksin, pidi meie vahel kaks inimest istuma.
Seltskond oli nii ja naa. Eelmisel aastal sattusin ühe tuttava naistuttavaga nugade peale. No tegelikult esines meil ilmseid eriarvamusi, kuid tema ei saanud siis aru ega saa praegu aru, et eksis tema. Veel tänagi mossitas ta minu suunas ning et pallimängu rahulikult vaadata saaksin, pidi meie vahel kaks inimest istuma.
mai 27, 2005
Peaks vist endale ikka uisud ostma ning Lõunakeskusesse jääle liuglema minema. Patt tunnistada, et ma ei ole seda veel teinud. Nagu ma ei ole kordagi ka Auras ujumas käinud. Mõelda vaid, kodanikest hoolitakse, aga viimased ei kasuta neile mõeldud hüvesid. Õnneks tean ma veel päris mitut endasarnast inimest.
Huvitav, kas ma ikka püsiksin kahel jalal? Uisutamisega pidi olema nagu jalgrattasõidugagi - selgeks saades oskad terve elu. Aga mõni vist ei oska ja käib uisutrennis. Nii teeb näiteks minu endine naaber Tinki-Vinki. 50aastaselt vaevalt veel tippiluuisutajaks saadakse...
Kuidagi on alati juhtunud nii, et kui jäähalli kanti olen juhtunud, sõidab jääl Balbino veeauto või misiganes auto see on ning restaureerib jääb. Hetkel on minu unistusteamet olla sellise auto juht.
Sai jäine tekst. Tingitud vist soojast ilmast.
Huvitav, kas ma ikka püsiksin kahel jalal? Uisutamisega pidi olema nagu jalgrattasõidugagi - selgeks saades oskad terve elu. Aga mõni vist ei oska ja käib uisutrennis. Nii teeb näiteks minu endine naaber Tinki-Vinki. 50aastaselt vaevalt veel tippiluuisutajaks saadakse...
Kuidagi on alati juhtunud nii, et kui jäähalli kanti olen juhtunud, sõidab jääl Balbino veeauto või misiganes auto see on ning restaureerib jääb. Hetkel on minu unistusteamet olla sellise auto juht.
Sai jäine tekst. Tingitud vist soojast ilmast.
mai 22, 2005
mai 19, 2005
Sattusin täna üle pika aja keskpäeval raeplatsile. Täpselt kellamängu alguseks. Viimast kuuldes tekkis küll küsimus, kas Lainejänesele on elevant kõrva peale astunud. Või siis teistele selle kolina eest vastutajatele.
Minu tähelepanek oli ka see, et tänaval ei saa rahulikult enam telefoneerida. Ümberringi lõugavad mingid masinad. Minu hääl muutus ka ühel hetkel nii valjuks, et kaaskodanikud vaatasid mind kui hullu. Ega hullumaja tõesti kaugel ole...
Minu tähelepanek oli ka see, et tänaval ei saa rahulikult enam telefoneerida. Ümberringi lõugavad mingid masinad. Minu hääl muutus ka ühel hetkel nii valjuks, et kaaskodanikud vaatasid mind kui hullu. Ega hullumaja tõesti kaugel ole...
mai 15, 2005
The paomnnehel pweor of the hmuan mnid. Aoccdrnig to a rscheearch at Cmabrigde Uinervtisy, it deosn't mttaer in waht oredr the ltteers in a wrod are, the olny iprmoetnt tihng is taht the frist and lsat ltteer be at the rghit pclae.
The rset can be a total mses and you can sitll raed it wouthit porbelm. Tihs is bcuseae the huamn mnid deos not raed ervey lteter by istlef, but the wrod as a wlohe.
Fcuknig amzanig huh?
The rset can be a total mses and you can sitll raed it wouthit porbelm. Tihs is bcuseae the huamn mnid deos not raed ervey lteter by istlef, but the wrod as a wlohe.
Fcuknig amzanig huh?
mai 13, 2005
Nüüd see siis juhtuski! Eks reede ja 13... Ainus sel aastal, kusjuures.
Vetsupaber sai otsa. Kuna inimestel, sealhulgas ka minul, tekib aegajalt vajadus, siis tuleb seniks kuni poodi ei viitsi minna vist pabertaskurätikuid kasutada. Maasikalõhnalisi või mentooliga. Ja "selle" asjaga on jumal ikka väheke mööda pannud. Tunduvalt meeldivam oleks, kui "see" lõhnaks näiteks sidruni, apelsini või rooside järgi.
Vetsupaber sai otsa. Kuna inimestel, sealhulgas ka minul, tekib aegajalt vajadus, siis tuleb seniks kuni poodi ei viitsi minna vist pabertaskurätikuid kasutada. Maasikalõhnalisi või mentooliga. Ja "selle" asjaga on jumal ikka väheke mööda pannud. Tunduvalt meeldivam oleks, kui "see" lõhnaks näiteks sidruni, apelsini või rooside järgi.
Vaatasin Huanni ja Tomášit. "L'insostenibile leggerezza dell'essere" ehk "Olemisen sietämätön keveys" ehk "Olemise talumatus kerguses" tegutseb kah üks Tomáš, aga see Tomáš hukkus autoõnnetuses. Kahjuks ei tegutse filmis see Tomáš, vaid üks teine Tomáš. Kuigi "Olemise talumatu kerguse" Tomášit oleks samuti huvitav Tallinnas näha.
mai 12, 2005
"Veli Oliver"
"Koerlaps Berta seiklused"
"Lumemöll"
"Kui ma oleksin suur"
"Nelja nimega koer"
"Juhtumid loomade haiglas"
"Pluk ja punane autokraana"
"Viplala"
"Saatusetus"
"Seaduse sünd"
"Uus Atlantis"
"1000 tartlast läbi aegade"
"100 pirukat"
"100 kooki"
"Salatiraamat"
Midagi oli veel, aga hetkel ei meenugi, mis. Silma ka kohe ei hakka, sest minu kodus valitseb raamatuuputus. Kirjutasin raamatutest, mis on minu elamisse kahe nädala jooksul soetunud. Et rahuldada ühe inimese uudishimu.
"Koerlaps Berta seiklused"
"Lumemöll"
"Kui ma oleksin suur"
"Nelja nimega koer"
"Juhtumid loomade haiglas"
"Pluk ja punane autokraana"
"Viplala"
"Saatusetus"
"Seaduse sünd"
"Uus Atlantis"
"1000 tartlast läbi aegade"
"100 pirukat"
"100 kooki"
"Salatiraamat"
Midagi oli veel, aga hetkel ei meenugi, mis. Silma ka kohe ei hakka, sest minu kodus valitseb raamatuuputus. Kirjutasin raamatutest, mis on minu elamisse kahe nädala jooksul soetunud. Et rahuldada ühe inimese uudishimu.
mai 11, 2005
Etendus jäi näitleja haigestumise tõttu ära.
Raiskasin jälle hunniku raha ära. Raamatute ja kahe VHSi peale. Viimased ikka sellest, kuidas Don Juan Tallinnas käis ning kuidas Vana Toomas ära varastati.
Nägin-kuulsin kummalisuseid.
Näiteks vaatles eile Viru keskuses üks neiu oma noormehega värskelt ostetud roosasid naiste aluspükse. Iga nurga alt.
Täna vestlesid trollis kaks umbes 10-aastast mimmit, kuidas nädalavahetusel Kristiine keskuses hobune kakas. Nende nina all.
Venelased olid pronkssõduriväljaku venepäraselt "ära kaunistanud". Ma vihkan nelke. Juba nõukogude ajast saadik.
Tallinnas oleks trollile, kus viibisin mina, üks auto sisse sõitnud. Bussijaama lähistel oleks üks auto teisele sisse sõitnud. Mäos sõitiski üks auto teisele sisse. Kuulsin kõmakat ja hetk hiljem nägin üht punapead, kaks kätt peast kinni hoidmas (vist eesmärgiga, et see ära ei kaoks), tee äärde jooksmas.
Sebe on jälle bussipiletihinda tõstnud. 5 krooni võrra.
Raiskasin jälle hunniku raha ära. Raamatute ja kahe VHSi peale. Viimased ikka sellest, kuidas Don Juan Tallinnas käis ning kuidas Vana Toomas ära varastati.
Nägin-kuulsin kummalisuseid.
Näiteks vaatles eile Viru keskuses üks neiu oma noormehega värskelt ostetud roosasid naiste aluspükse. Iga nurga alt.
Täna vestlesid trollis kaks umbes 10-aastast mimmit, kuidas nädalavahetusel Kristiine keskuses hobune kakas. Nende nina all.
Venelased olid pronkssõduriväljaku venepäraselt "ära kaunistanud". Ma vihkan nelke. Juba nõukogude ajast saadik.
Tallinnas oleks trollile, kus viibisin mina, üks auto sisse sõitnud. Bussijaama lähistel oleks üks auto teisele sisse sõitnud. Mäos sõitiski üks auto teisele sisse. Kuulsin kõmakat ja hetk hiljem nägin üht punapead, kaks kätt peast kinni hoidmas (vist eesmärgiga, et see ära ei kaoks), tee äärde jooksmas.
Sebe on jälle bussipiletihinda tõstnud. 5 krooni võrra.
mai 06, 2005
Mul on raamatumasendus. Prima Vista süvendas seda veelgi. On küll kirjastused, on küll raamatud, aga RAAMATUID ei ole. Või pigem: ma ei taha enam millegipärast enam ühtegi raamatut osta. Raamatupoodides käimine väsitab. Sellest hoolimata soetasin jälle mõned teosed. Tegelikult on üsna totter jälgida, kuidas müüjatädid-onud kliendi pärast nahast välja poevad. "Lapsed on teile väga tänulikud, kui selle raamatu neile ostate!" Hm, millised lapsed? Aga kurb oleks kuulda ka võimalikult tulevaselt järglaselt küsimust: "Miks meil seda raamatut ei ole?" Iseasi, kui see võimalik tulevane järglane üldse lugemise vastu huvi tunneb. Aga jah, sellist tunnet, et "selle raamatu pean ma saama!", ei ole juba üsna pikka aega olnud. Huvitaval kombel on samasugune masendus kas CD-de suhtes. Ning ka teatrietenduste suhtes.
mai 03, 2005
mai 01, 2005
1. mai. Mind ei seo 1. maiga mitte midagi peale selle, et aastaid tagasi tegin oma esimesed sammud just sel kuupäeval. Oskasin mina ka aja valida! Paraadile ma toona siiski ei läinud. Täna oli hea meel, et paraadi enam ei toimu. Ilm lihtsalt liiga külm, kuigi mõni ei pidanud isegi Emajões suplemist millekski. Aga tähtsa päeva mälestuseks kõndisin siiski maha päris mitu kilomeetrit Tartu erinevatel tänavatel: Kuu, Tähe, Lootuse, Õnne, Kesk, Filosoofi jne. Nüüd olen külmavõetud. Et näiliseltki sooja saada, küpsetasin Vahemere piruka. Lõikusin ning segasin kokku ka Vahemere sugemetega salati. Koogi sõin ära. Salati sõin ka ära, aga soojem ikkagi ei hakanud. Poen nüüd lambateki alla, äkki hakkab soojem. Millal see suvi ükskord kohale jõuab?
aprill 05, 2005
märts 30, 2005
Uskuge või mitte, aga olen praegu Moskvas...
Tore olemine. Kohv ees ja puha.
Olen Moskvas varemgi käinud. Kord oktoobrilaps-eelikuna ja teine kord juba oktoobrilapsena.
Akna taga virvendab juba mitukümmend minutit üks vanamees, kel pihus kubu mingeid kollaseid lilli. Tulbid vist. Huvitav, keda ta ootab? Armastatut? Vaevalt. Pigem üritab ta neid möödujatele pähe määrida. Aga kubu ei taha kuidagi väheneda...
Tore olemine. Kohv ees ja puha.
Olen Moskvas varemgi käinud. Kord oktoobrilaps-eelikuna ja teine kord juba oktoobrilapsena.
Akna taga virvendab juba mitukümmend minutit üks vanamees, kel pihus kubu mingeid kollaseid lilli. Tulbid vist. Huvitav, keda ta ootab? Armastatut? Vaevalt. Pigem üritab ta neid möödujatele pähe määrida. Aga kubu ei taha kuidagi väheneda...
märts 21, 2005
Mulle meeldib osta raamatuid, mis on läbi müüdud.
Näiteks ajasin ma aastaid tagasi taga Varraku "Dinosauruste radadel". Mina ei tea, kust kirjastuse töötaja selle paarinädalase otsimise tulemusena välja võttis, aga dinosaurused ma endale sain.
Mõned nädalad tagasi soetasin Henno Käo "Väike rüütel Rikardo" sarjast Minu esimene raamat. Kõikjal raamatupoodides öeldi, et toode on läbi müüdud. Mina leidsin aga ühe eksemplari Mustamäe Prismast. Üks jäi minust veel sinna.
Täna leidsin Tartu ülikooli raamatupoest Philippe Delermi "Väikesed naudingud". Jällegi läbimüüdud toode. Viimase teose vastu hakkasin suuremat huvi tundma peale Theatrumis käimist. Eva Eensaare ja Maria Petersoni esitatud laulude vahel luges Helena Vooglaid neid palakesi nii mõnusalt.
Ja see "Bumps!" on täielik saast. Reet Rand ja tema tõlkimisoskused ei kõlba kuhugi. Aga ka selliseid raamatuid peab lugema. Eks ikka sellepärast, et hinnata paremini väärtkirjandust. Ma siis laenan seda saasta tuttavatele vanatüdrukutele, et ost hoolimata odavast hinnast täiesti mõttetu ei oleks.
Näiteks ajasin ma aastaid tagasi taga Varraku "Dinosauruste radadel". Mina ei tea, kust kirjastuse töötaja selle paarinädalase otsimise tulemusena välja võttis, aga dinosaurused ma endale sain.
Mõned nädalad tagasi soetasin Henno Käo "Väike rüütel Rikardo" sarjast Minu esimene raamat. Kõikjal raamatupoodides öeldi, et toode on läbi müüdud. Mina leidsin aga ühe eksemplari Mustamäe Prismast. Üks jäi minust veel sinna.
Täna leidsin Tartu ülikooli raamatupoest Philippe Delermi "Väikesed naudingud". Jällegi läbimüüdud toode. Viimase teose vastu hakkasin suuremat huvi tundma peale Theatrumis käimist. Eva Eensaare ja Maria Petersoni esitatud laulude vahel luges Helena Vooglaid neid palakesi nii mõnusalt.
Ja see "Bumps!" on täielik saast. Reet Rand ja tema tõlkimisoskused ei kõlba kuhugi. Aga ka selliseid raamatuid peab lugema. Eks ikka sellepärast, et hinnata paremini väärtkirjandust. Ma siis laenan seda saasta tuttavatele vanatüdrukutele, et ost hoolimata odavast hinnast täiesti mõttetu ei oleks.
märts 18, 2005
Käisin täna Viljandis. Muuhulgas külastasin ka oma sealset lemmikraamatupoodi. Lemmik on viimane lihtsal põhjusel - seal on raamatud üliodavate hindadega. Näiteks soetasin 28.12.2002 Nikolai Baturini "Apokalüpsise" vaid 25 krooni eest. Enne maksis teos 59 krooni. Eesti Raamat müüb seda hetkel "soodushinnaga" 50 krooni. Hoolimata sellest, et ma ei tohiks mitte midagi osta, sest investeerisin eile peaaegu 28 000 ei kuhugi, sai täna minu omaks Zoe Barnesi "Bumps!". Erinevalt raamatu kangelannast ei ole mina sarmikas, seksikas, edukas ega rase.
Ja ma käitusin vist poes veidi nipsakalt ka, aga ma ei saanud teisiti. Nimelt oli esoteeria alla liigitatud Jüri Lina "Skorpioni märgi all". Võtsin raamatu ja soovitasin selle õigesse kohta panna. Müüja-noormees puikles alguses küll vastu, kuid tutvus veidi raamatuga ja noogutas mulle tunnustavalt. No kui ikka väga tahta, siis võiks Lina ju esoteeria alla ka pista.
Kodus leidsin postkastist "Küüniku sõnaraamatu". Kena, kui raamatuid kingitakse. Aga nüüd hakkan lebotama. Laiskleja kohta on muide selles sõnaraamatus öeldud: Laisklejad on inimesed, kes roostetavad loorberitel.
Ja ma käitusin vist poes veidi nipsakalt ka, aga ma ei saanud teisiti. Nimelt oli esoteeria alla liigitatud Jüri Lina "Skorpioni märgi all". Võtsin raamatu ja soovitasin selle õigesse kohta panna. Müüja-noormees puikles alguses küll vastu, kuid tutvus veidi raamatuga ja noogutas mulle tunnustavalt. No kui ikka väga tahta, siis võiks Lina ju esoteeria alla ka pista.
Kodus leidsin postkastist "Küüniku sõnaraamatu". Kena, kui raamatuid kingitakse. Aga nüüd hakkan lebotama. Laiskleja kohta on muide selles sõnaraamatus öeldud: Laisklejad on inimesed, kes roostetavad loorberitel.
märts 16, 2005
Aeg-ajalt harrastan kuulata vinüülplaate. Mõnus on punase sametpadjaga plaatidelt tolmu pühkida ning nõel ettevaatlikult plaadile asetada. Millegipärast meenub mulle kohe muusikakooli muusikaajaloo õpetaja. Küll tema mässas alati tunnis mustade ketastega.
Täna oli jälle nostalgiameeleolu. Valituks osutus The Wave Girls and their Band ja selle folkhitid "I’m Homesick When Apple-trees Blossom", "The Merry Band", "Merry Grandpa", "There’s the Rye-Field" ja "It’s Night Again, Senorita".
Kuidas võiksid need pealkirjad küll maakeeli kõlada?
Täna oli jälle nostalgiameeleolu. Valituks osutus The Wave Girls and their Band ja selle folkhitid "I’m Homesick When Apple-trees Blossom", "The Merry Band", "Merry Grandpa", "There’s the Rye-Field" ja "It’s Night Again, Senorita".
Kuidas võiksid need pealkirjad küll maakeeli kõlada?
märts 11, 2005
märts 04, 2005
märts 02, 2005
On ikka ihnuskoi küll see Michael Schumacher! Ise teenib iga vormelisõdu ajal 1,8 miljonit Eurot tunnis, aga oma lastele annab ainult kaks Eurot nädalas. See teeb 32 krooni nädalas. Mul kulub kassi peale ka nädalas rohkem raha.
märts 01, 2005
Kas seda saab kraapida? Ei.
Kas seda saab pähe panna? Ei.
Kas see uriseb? Ei.
Kas see on tavaliselt soe? Jah.
Kas seda saab juhtida? Teadmata.
Kas see on elav? Teadmata.
Kas see nõuab kontakti teiste inimestega? Arvatvasti.
Kas see töötab elektriga? Ei.
Kas see on väike? Teadmata.
Kas seda võib kontorist leida? Jah.
Kas sellest leidub erinevaid sorte? Jah.
Kas sellel on filmidega midagi pistmist? Ei.
Kas see teeb hääli? Ei.
Kas selle on teinud inimene? Ei.
Kas te olete seda tegelikult näinud? Ei.
Kas te võite seda oma sõpradega koos kasutada? Jah.
Kas see tuleb millestki Suuremast? Teadmata.
Kas see liigutab end? Ei.
Kas seda võib leida majast? Arvatavasti.
Kas see põleb? Ei.
Kas see on ohtlik? Arvatavasti.
Kas see on väiksem kui leib? Irrelevantne.
Kas see on koormav? Jah.
Kas see kasvab ajaga? Ei.
Kas seda võib kirikust leida? Pigem mitte.
Kas seda saab üles tõsta? Ei.
Kas see on lame? Ei.
Kas see on tugev? Ei.
Kas see valmistab inimestele rõõmu? Ei.
Järelikult saab tegemist olla ainult gripiga.
Kas seda saab pähe panna? Ei.
Kas see uriseb? Ei.
Kas see on tavaliselt soe? Jah.
Kas seda saab juhtida? Teadmata.
Kas see on elav? Teadmata.
Kas see nõuab kontakti teiste inimestega? Arvatvasti.
Kas see töötab elektriga? Ei.
Kas see on väike? Teadmata.
Kas seda võib kontorist leida? Jah.
Kas sellest leidub erinevaid sorte? Jah.
Kas sellel on filmidega midagi pistmist? Ei.
Kas see teeb hääli? Ei.
Kas selle on teinud inimene? Ei.
Kas te olete seda tegelikult näinud? Ei.
Kas te võite seda oma sõpradega koos kasutada? Jah.
Kas see tuleb millestki Suuremast? Teadmata.
Kas see liigutab end? Ei.
Kas seda võib leida majast? Arvatavasti.
Kas see põleb? Ei.
Kas see on ohtlik? Arvatavasti.
Kas see on väiksem kui leib? Irrelevantne.
Kas see on koormav? Jah.
Kas see kasvab ajaga? Ei.
Kas seda võib kirikust leida? Pigem mitte.
Kas seda saab üles tõsta? Ei.
Kas see on lame? Ei.
Kas see on tugev? Ei.
Kas see valmistab inimestele rõõmu? Ei.
Järelikult saab tegemist olla ainult gripiga.
veebruar 28, 2005
Feles mala! Cur cista non uteris? Stramentum novum in ea posui. ehk Halb kass! Miks ei kasuta kunagi liivakasti? Ma panin sinna uue liiva. Tegelikult tunnen ma oma kassi pärast hetkel tõsist muret. Andsin talle Laxatonet. Eks näis, kas tal hakkab parem.
Aga muidu oli täna täiesti mõttetu esmaspäev. Ainus tegevus, mida täna tegin, oli see, et pahandasin Connexi bussijuhiga. Ta nimelt sõitis küll peatusesse, aga uksi lahti ei teinud. Nii pidingi ma jala poodi minema ja jala poest tulema. Sain bussi küll lõpp-peatusest kätte ja käisin ka juhiga rääkimas, aga minu meelest on ikka tobe küll, kui kahe helkuriga peatuses seisvat inimest ei nähta. Bussijuht ei tohiks ju nii pime ka olla!
Aga muidu oli täna täiesti mõttetu esmaspäev. Ainus tegevus, mida täna tegin, oli see, et pahandasin Connexi bussijuhiga. Ta nimelt sõitis küll peatusesse, aga uksi lahti ei teinud. Nii pidingi ma jala poodi minema ja jala poest tulema. Sain bussi küll lõpp-peatusest kätte ja käisin ka juhiga rääkimas, aga minu meelest on ikka tobe küll, kui kahe helkuriga peatuses seisvat inimest ei nähta. Bussijuht ei tohiks ju nii pime ka olla!
veebruar 26, 2005
veebruar 25, 2005
Hoolimata sellest, et täna peaaegu mitte midagi ei teinud, olen perinde ac cadaver.
Midagi ikka siiski tegin. Näiteks lõin raha laiaks. 1500 krooni jälle läinud - olen õnnelik UPSi ning nelja raamatu omanik.
Maksin esimest korda elus raamatukogus tekkinud viivist (1.60). Tekkis see sellest, et mul ei olnud tänaseni märkmikku, kuhu igasugust vajalikku infot kirjutada.
Midagi ikka siiski tegin. Näiteks lõin raha laiaks. 1500 krooni jälle läinud - olen õnnelik UPSi ning nelja raamatu omanik.
Maksin esimest korda elus raamatukogus tekkinud viivist (1.60). Tekkis see sellest, et mul ei olnud tänaseni märkmikku, kuhu igasugust vajalikku infot kirjutada.
Sellel kultuurikolmapäeval soetasin endalde Apollost Piret Raua "Ernesto küülikud" ja Encyclopedia of Saints.
Esimeses raamatus, muide, juttu ka punapeadest. Lk. 90: "Tegin silmad lahti. Mängumaja ukse juures seisid kaks naist. Kohevate juustega blondiin ja prillidega punapea. Need olid ilmselt lasteaiakasvatajad.
"Nuusuta, ega ta viina järele ei haise," ütles blondiin.
"Nuusuta ise," sai punapea pahaseks." Jne. jne.
Brünettide kohta võib aga ka nii mõndagi põnevat rääkida. Sõitis üks neist trolliga Mustamäelt kesklinna ja tundis sügavat muret, kas tema telefonil ridikülis ikka levi on. Hämmastav lollus, minu meelest.
Esimeses raamatus, muide, juttu ka punapeadest. Lk. 90: "Tegin silmad lahti. Mängumaja ukse juures seisid kaks naist. Kohevate juustega blondiin ja prillidega punapea. Need olid ilmselt lasteaiakasvatajad.
"Nuusuta, ega ta viina järele ei haise," ütles blondiin.
"Nuusuta ise," sai punapea pahaseks." Jne. jne.
Brünettide kohta võib aga ka nii mõndagi põnevat rääkida. Sõitis üks neist trolliga Mustamäelt kesklinna ja tundis sügavat muret, kas tema telefonil ridikülis ikka levi on. Hämmastav lollus, minu meelest.
veebruar 24, 2005
Endiselt palju naispunapäid. Rohkem veel kui eelmisel aastal. Uskumatult palju tädikesi püüavad varjata oma loomulikku karvatooni ühe ja sama värviga. Huvitav, kas nad kõik on käinud ühel ja samal turul juuksevärvi ostmas.
PS. Ma võin eksida, kuid meespunapäid oli ainult üks - H.H.Luik. Ja temagi on seda loomulikult.
PS. Ma võin eksida, kuid meespunapäid oli ainult üks - H.H.Luik. Ja temagi on seda loomulikult.
veebruar 17, 2005
Eh, kui juba kulutamiseks läks, siis...
Ostsin täna endale Jean Paul Gaultieri lõhna. Selle hernepurgis. Ja käisin juuksuris. Viimane suutis mind üllatada. Detsembris oli ta täitsa sile, täna aga punnitas kõht ette. Mina olen muidugi egoist ja mõtlen, mis saab edasi. Kes lõikab minu juukseid märtsist detsembrini? Ma ei taha uut juuksurit, sest vanal on liiga head käed! Hakka kasvõi karvamariks.
Ostsin täna endale Jean Paul Gaultieri lõhna. Selle hernepurgis. Ja käisin juuksuris. Viimane suutis mind üllatada. Detsembris oli ta täitsa sile, täna aga punnitas kõht ette. Mina olen muidugi egoist ja mõtlen, mis saab edasi. Kes lõikab minu juukseid märtsist detsembrini? Ma ei taha uut juuksurit, sest vanal on liiga head käed! Hakka kasvõi karvamariks.
veebruar 16, 2005
Kultuurkolmapäev Tallinnas. Ostsin Made Balbati "Muusa II" ja sain kätte tellitud Kirka CD "Parhaat". Hirmuga mõtlesin, et äkki jälle plaat ühe looga, aga tegelikult võib peale Öisinit ka teisi palu kuulata. Kommuunikaaslane peaks kergendatult ohkama, sest minu 151 CDst on nii mõnigi selline, millelt on kuulatav ainult üks laul.
Hetkel kodus väga kõvasti nurriva kassiga.
Hetkel kodus väga kõvasti nurriva kassiga.
Kas keegi teab, mis ühiskondliku transpordiga lahti on? Eelmisel kolmapäeval seiskus Keskturu juures tramm. Ei kõssanud teine 5 minutit. Kõige lõbusam oli asja juures muidugi see, et ma tahtsin Tartu bussile jõuda ning väljumisajani oli ka täpselt 5 minutit.
Laupäeval kiirustasin trammiga tööle. Ja endises Paberis jäi tramm seisma, sest kolleegmasin tahtis ühe sõiduautoga kukeboksi harrastada. Kannatajaks jäin loomulikult mina.
Öösel saabusin Tallinnast. Bussijaamas ei olnud ühtegi taksot.
Ootan põnevusega tänaseid trammi-trolli-bussiseikluseid.
Laupäeval kiirustasin trammiga tööle. Ja endises Paberis jäi tramm seisma, sest kolleegmasin tahtis ühe sõiduautoga kukeboksi harrastada. Kannatajaks jäin loomulikult mina.
Öösel saabusin Tallinnast. Bussijaamas ei olnud ühtegi taksot.
Ootan põnevusega tänaseid trammi-trolli-bussiseikluseid.
Und ei ole. Nagu karul, kes septembris kohvi jõi ja siis talveunne ei suutnud jääda. Mina ei kohvi joonud. Lihtsalt mõtteid on nii palju ning need ei mahu pähe ära. Enamasti on mõlgutused tühised, ent sekka juhtub ka mõni tõsisem. Näiteks on mul ääretult kahju kõikidest nendest loomadest, kes auto alla on jäänud. Eelmisel nädalal oli põder ühes kohas mööda teed laiali. Tahtis kindlasti soola limpsida, aga leidis kurva lõpu. Või üleeile öösel seisis metskits keset teed ega liigutanud end. Ta kas oli juba löögi saanud või olid tema jalad lumekooriku tõttu katki. Kitse nukker nägu on siiani silme ees. Mis tast sai?
Täna vidus väike rebane üle tee.
Miks tulevad metsloomad metsast teele? Mis neid tõmbab? Kurb.
Täna vidus väike rebane üle tee.
Miks tulevad metsloomad metsast teele? Mis neid tõmbab? Kurb.
veebruar 11, 2005
veebruar 10, 2005
Vaata, aga vaata! Nüüd on jälle, mida oodata. Napola.
Samalt lehelt leidsin aga ka uudise, et Harry Potteri haud on saanud turismimagnetiks. Iisraelis, Tel Avivi lähistel Ramles asub Harry Potteri, endise briti sõduri, haud. Tänu oma nimekaimule Joanne K. Rowlingu teostes, on nimetatud haud saanud paljudele romaanisõpradele armastatud palverännaku paigaks. Tõeline Harry Potter langes võitluses 19-aastasena 66 aastat tagasi ning puhkab Ramles briti sõdurite surnuaias.
Samalt lehelt leidsin aga ka uudise, et Harry Potteri haud on saanud turismimagnetiks. Iisraelis, Tel Avivi lähistel Ramles asub Harry Potteri, endise briti sõduri, haud. Tänu oma nimekaimule Joanne K. Rowlingu teostes, on nimetatud haud saanud paljudele romaanisõpradele armastatud palverännaku paigaks. Tõeline Harry Potter langes võitluses 19-aastasena 66 aastat tagasi ning puhkab Ramles briti sõdurite surnuaias.
veebruar 09, 2005
Täna käisin ma jälle Tallinnas. Sedapuhku kultuuri ei olnud. Oli hoopis 0-tuju. Üks tuttav tegi Kati Käppa ning vajas tehnilist abi. Lõpuks käisin veel sõna otseses mõttes endale tuhka pähe raputamas. Täna ju tuhkapäev!
Käisin "viiendal aastaajal" ehk Kölnis Karnevalil. Viimati sai seda tehtud aastal 2001 ja olin siis täiesti veendunud, et mina enam midagi sellist oma elus ei näe. Suutsin isegi mingite sakslastega kiskuma minna. Teadagi mille pärast. Ma rumal ei tulnud selle pealegi, et sakslased mööda oma kodumaad ei reisi, sest see on LIIGA suur. Aga mingi ime läbi sattusin ma taas Karnevalile. Huvitav, miks meil sellist kommet ei ole? Mulle meeldiks küll tänava ääres seista ja karjuda:"Kommi!" ning saada vaevatasuks peotäis šokolaadikompvekke. Igatahes olid elamused vapustavad.
veebruar 04, 2005
LOGOPEEDILISI MÄNGE JA ETÜÜDE: "KARUD"
EESMÄRK: Arendada ilmekust. Õpetada eristama ja kasutama mitmesugust hääle kõrgust ja intonatsiooni. Õ-hääliku hääldamise harjutamine. Karudele iseloomulike kohmakate liigutuste matkimine.
VAHENDID: karude peakatted. Suur nukumööbel.
Mängivad 3 last (5 - 6-aastased lapsed). Sobib esitada peol.
KÄIK. Metsamajakeses elavad kolm karu. Isakaru, emakaru ja pisike karupoeg. Hommikul vara läheb isakaru korviga seeni korjama. Jätab emaga hüvasti: "Mõmm!" (jämeda häälega) ja läheb taarudes, jämeda häälega lauldes: "Mõmm-mõmm!"
Ema koristab tuba ja laulab keskmise häälega: "Mõmm-mõmm." Vaatab kella, ringutab ja hüüatab imestusega: "Mõmm!" Ruttab poega äratama, hellitavalt: "Mõmm-mõmm!" Poeg on unine, vehib käppadega, karjub peenikese häälega (jonnides): "Mõmm-mõmm!" Ema riidleb pojaga, kuid poeg jonnib ikka. Peagi tuleb isa koju ja küsib emalt: "Mõmm-mõmm?" ("Kas kõik on korras?") Ema kurdab (haledalt), et poeg ei viitsi tõusta: "Mõmm-mõmm!" Isa riidleb pojaga (jämeda häälega): "Mõmm-mõmm!" Poeg palub vabandust, vaikselt, haledalt, peenikese häälega: "Mõmm-mõmm!" Isa ja ema teevad pojale pai ja lähevad kõik koos jalutama.
Huvitav, kas keegi tänapäeval ka selliseid õppemeetodeid kasutab? Näiteks Saaremaal.
EESMÄRK: Arendada ilmekust. Õpetada eristama ja kasutama mitmesugust hääle kõrgust ja intonatsiooni. Õ-hääliku hääldamise harjutamine. Karudele iseloomulike kohmakate liigutuste matkimine.
VAHENDID: karude peakatted. Suur nukumööbel.
Mängivad 3 last (5 - 6-aastased lapsed). Sobib esitada peol.
KÄIK. Metsamajakeses elavad kolm karu. Isakaru, emakaru ja pisike karupoeg. Hommikul vara läheb isakaru korviga seeni korjama. Jätab emaga hüvasti: "Mõmm!" (jämeda häälega) ja läheb taarudes, jämeda häälega lauldes: "Mõmm-mõmm!"
Ema koristab tuba ja laulab keskmise häälega: "Mõmm-mõmm." Vaatab kella, ringutab ja hüüatab imestusega: "Mõmm!" Ruttab poega äratama, hellitavalt: "Mõmm-mõmm!" Poeg on unine, vehib käppadega, karjub peenikese häälega (jonnides): "Mõmm-mõmm!" Ema riidleb pojaga, kuid poeg jonnib ikka. Peagi tuleb isa koju ja küsib emalt: "Mõmm-mõmm?" ("Kas kõik on korras?") Ema kurdab (haledalt), et poeg ei viitsi tõusta: "Mõmm-mõmm!" Isa riidleb pojaga (jämeda häälega): "Mõmm-mõmm!" Poeg palub vabandust, vaikselt, haledalt, peenikese häälega: "Mõmm-mõmm!" Isa ja ema teevad pojale pai ja lähevad kõik koos jalutama.
Huvitav, kas keegi tänapäeval ka selliseid õppemeetodeid kasutab? Näiteks Saaremaal.
veebruar 03, 2005
Tahtsin siia eile ka kirjutada, aga õhtul selgus, et Internetti ei ole. Tühja kah, olingi tegelikult väsinud. Käisin Tallinnas ennast kultuuriliselt harimas. Tartusse seda vist niipea ei jagu. Ja 2005. aasta ka Kultuuriaastaks nimetatud.
Ühesõnaga: "Sõprus". Käisin kinos "Samaaria tüdrukut" vaatamas.
Enne seda ajasin sisse aga ühe burrito, mille päritolu oli minu jaoks huvitav ja käisin Rahvusraamatukogus. Niisama.
Ma ei taha sellest rääkida, milliseid mõtteid see film minu tekitas vaid soovitan hoopis seda filmi kaema minna. Arvustusi võib lugeda siit ja siit.
Hiljem põrutasin bussiga Tartusse tagasi. Terve tee taidles bussis purjakil noormees Igor. Temaga kaasas olnud neiu Margit püüdis teda taltsutada ent andis lõpuks alla. Et sellest mölast pääseda, panin kõrvaklapid pähe ja kuulasin plaati. "Hargihallas, hargihallas," laulis Hedvig Hanson. Seoses selle plaadi kuulamisega tekkis mul küsimus, kas lauljal on õigus pannna plaadile haigena, so nohusena lindistatud pala. Kas see on kuulaja suhtes aus? Aga seda just Hedvig Hanson oma "Tule mu juurde" plaadil on teinud. 3. lugu "Kevadöö" on sisse lauldud nohuga. Tal niikuinii selline nohupärane hääl, aga see pala on kohe eriti nohune.
Lõpuks jõudsin ka koju ning siis selgus, et Internetti pole, aga sellest ma juba rääkisin.
Ühesõnaga: "Sõprus". Käisin kinos "Samaaria tüdrukut" vaatamas.
Enne seda ajasin sisse aga ühe burrito, mille päritolu oli minu jaoks huvitav ja käisin Rahvusraamatukogus. Niisama.
Ma ei taha sellest rääkida, milliseid mõtteid see film minu tekitas vaid soovitan hoopis seda filmi kaema minna. Arvustusi võib lugeda siit ja siit.
Hiljem põrutasin bussiga Tartusse tagasi. Terve tee taidles bussis purjakil noormees Igor. Temaga kaasas olnud neiu Margit püüdis teda taltsutada ent andis lõpuks alla. Et sellest mölast pääseda, panin kõrvaklapid pähe ja kuulasin plaati. "Hargihallas, hargihallas," laulis Hedvig Hanson. Seoses selle plaadi kuulamisega tekkis mul küsimus, kas lauljal on õigus pannna plaadile haigena, so nohusena lindistatud pala. Kas see on kuulaja suhtes aus? Aga seda just Hedvig Hanson oma "Tule mu juurde" plaadil on teinud. 3. lugu "Kevadöö" on sisse lauldud nohuga. Tal niikuinii selline nohupärane hääl, aga see pala on kohe eriti nohune.
Lõpuks jõudsin ka koju ning siis selgus, et Internetti pole, aga sellest ma juba rääkisin.
veebruar 01, 2005
Öeldi, et igaühest peab kunagi see õige mees/naine saama. Sedasama arvan mina ka ja mulle tundub pealegi, et see õige mees/naine peab ikka füüsiliselt ja vaimselt tugev olema. Nii ma otsustasingi:
1) hakkan hommikuti sooritama virgutusvõimlemist,
2) lähen küünetehnikute kursustele,
3) loen läbi raamatu "Laura kakas püksi".
Pidev kirjutamisvajadus muudab elu veelgi ebarütmilisemaks. Aga praeguse kirjatöö tegemisel tuleb ju ikka kõik võimed välja panna, pingutada nii nagu võimalik. Aga siis kui tähtis paber käes, tuleb selline rõõmus ja kerge tunne, energiat jääb nagu ülegi...
Viskasin kassi saapaga. Tabasin esimesel katsel. Kadestamisväärne tabavustihedus!
Olen maksimalist. Küünetehnikukski lähen õppima seepärast, et omaenda küüned korda saada. Vaevalt neil tegemistel ja täiustamistel üldse kunagi lõppu tuleb...
1) hakkan hommikuti sooritama virgutusvõimlemist,
2) lähen küünetehnikute kursustele,
3) loen läbi raamatu "Laura kakas püksi".
Pidev kirjutamisvajadus muudab elu veelgi ebarütmilisemaks. Aga praeguse kirjatöö tegemisel tuleb ju ikka kõik võimed välja panna, pingutada nii nagu võimalik. Aga siis kui tähtis paber käes, tuleb selline rõõmus ja kerge tunne, energiat jääb nagu ülegi...
Viskasin kassi saapaga. Tabasin esimesel katsel. Kadestamisväärne tabavustihedus!
Olen maksimalist. Küünetehnikukski lähen õppima seepärast, et omaenda küüned korda saada. Vaevalt neil tegemistel ja täiustamistel üldse kunagi lõppu tuleb...
jaanuar 31, 2005
Ilm läks 15 kraadi soojemaks. Kui homme jätkub sama tendents, ootavad mind ülehomme metsasihid, sõnajalad, liivikud, mäenõlvad, orud, ojad, kraavid, märjad heinamaad, kanarbikurajad. Kopsud imevad osoonirikast õhku ja küülikud kepslevad aasal. Muide, 1958. aastal taheti igasse Eesti kooli tekitada küülikukasvatust. Nii vähemalt kirjutab ajaleht Nõukogude Õpetaja.
jaanuar 30, 2005
Mida pakkuda taimetoitlasest sõbrale, kes ootamatult sisse sajab? Sadas mulle üks selline sisse ja katsetasin täidetud zucchinisid, mis nüüdsest on zucchini Ahviarmastuse moodi (ma pole siiani selgeks saanud, mismoodi selle vilja nime siis ikkagi kirjutada tuleb).
Nende tegemiseks tuleb võtta:
2 zucchinit
4 keskmist tomatit
1 keskmine sibul
1/2 värsket paprikat (värv ei mängi rolli, kuid nt kollane mõjub visuaalselt kenasti)
1/2 purki kivideta musti oliive
1 mozzarella
Zucchinid pikutada poolipidi ja siis veel ristipidi ehk kokku peaks saama 8 zucchini tükikest. Kõik tükikesed lusikaga seest õõnestada, et tekiks zucchinipaat. Neid paadikesi keeta soolvees mõni minut ning seejärel ehmatada neid sõelal külma veega.
Sisse lõikuda tomatikuubikud, zucchinisisu, sibul (mina praadisin eelnevalt pannil), paprika ja poolitatud oliivid. Segada ning maitsestada aroomisoola ja sidrunipipraga. Segu paadikestesse ja kõige peale mozzarellaviilud. Paadid ahju kõrgema temperatuuriga kui 150 ja välja võtta siis, kui juust peal kuldpruuniks tõmbunud.
Taimetoitlastele maitseb.
Nende tegemiseks tuleb võtta:
2 zucchinit
4 keskmist tomatit
1 keskmine sibul
1/2 värsket paprikat (värv ei mängi rolli, kuid nt kollane mõjub visuaalselt kenasti)
1/2 purki kivideta musti oliive
1 mozzarella
Zucchinid pikutada poolipidi ja siis veel ristipidi ehk kokku peaks saama 8 zucchini tükikest. Kõik tükikesed lusikaga seest õõnestada, et tekiks zucchinipaat. Neid paadikesi keeta soolvees mõni minut ning seejärel ehmatada neid sõelal külma veega.
Sisse lõikuda tomatikuubikud, zucchinisisu, sibul (mina praadisin eelnevalt pannil), paprika ja poolitatud oliivid. Segada ning maitsestada aroomisoola ja sidrunipipraga. Segu paadikestesse ja kõige peale mozzarellaviilud. Paadid ahju kõrgema temperatuuriga kui 150 ja välja võtta siis, kui juust peal kuldpruuniks tõmbunud.
Taimetoitlastele maitseb.
jaanuar 29, 2005
jaanuar 28, 2005
jaanuar 26, 2005
Võin uhkusega öelda, et mul on olemas Apollo raamatukaupluse eelmise nädala top 10 esikolmiku kaks raamatut. Viimasel ajal on raamatute ostmisest saanud haiglane ettevõtmine - kui kohe ei osta, siis pärast enam ei ole. Kuigi Da Vinci puhul imestasin küll, et möödus aasta, enne kui see müüma hakkas. Või noh, vähemalt minuni jõudis info alles nüüd. Lugeda neid niikuinii enne suve ei jõua. Nii kuramuse kiire on. Tänu sellele, et kogu aeg mitte midagi ei tee (Ja Ninnu leheküljel paiknev kell süvendab ajamasendust veelgi. Vaatad, kuidas tik-tak, tik-tak... See kell on seal küll vist sihilikult kõikide inimeste kiusamiseks). Ja Savisaare vale pealkirjaga teos on ka nii paks. Selle peale ütles üks mu tuttav, et talle kingiti ka paks raamat: Eesti mõtteloost Lennart Meri kõned. Seda võib ka veidi teisiti mõista. Igatahes. Õnneks on see kraam mul kodus olemas.
Uut arvutit endiselt pole. Ja see siin leiab, ei tea kust, pidevalt Wifit. Aga siin seda ei ole.
Uut arvutit endiselt pole. Ja see siin leiab, ei tea kust, pidevalt Wifit. Aga siin seda ei ole.
jaanuar 25, 2005
Elu läheb paremaks ehk better living. Nii seisis Säästumarketist ostetud svammihoidja karbil. Nojah. Põnevamaks läks elu küll. Suure koristusaktsiooni käigus suutsin kukutada uued tolmuimejakotid alumise naabri aknalauale. Naabrit ei olnud loomulikult kodus ja vana tolmukott oli täitsa täis. Siit teooria, ära klopi uusi tolmukotte tolmust puhtaks. Vähemalt mitte avatud akna juures.
Aktsioon "Päästke tolmukotid" oli (ma arvan, et mitte ainult minu jaoks) lõbus. Erinevaid esemeid kasutades üritasin kotte aknalaualt kukutada. Ei õnnestunud see ei mõõdulindi, harja ega mopiga. Vahemaa oli liiga pikk. Muide, hari kukkus alla ja läks katki. Appi tuli tolmuimeja ise. Või õigemini selle juhe. Kotid sain kätte ja siis tuli naaber ka koju ja vaatas mind küll sellise näoga, et...
Ja see iminapiga svammihoidja ei seisa üldse seina küljes, vaid kukub alla.
Uut arvutit ei ole ikka veel.
Ja vasak jalg hakkab vist halvatuma.
Better living...
Aktsioon "Päästke tolmukotid" oli (ma arvan, et mitte ainult minu jaoks) lõbus. Erinevaid esemeid kasutades üritasin kotte aknalaualt kukutada. Ei õnnestunud see ei mõõdulindi, harja ega mopiga. Vahemaa oli liiga pikk. Muide, hari kukkus alla ja läks katki. Appi tuli tolmuimeja ise. Või õigemini selle juhe. Kotid sain kätte ja siis tuli naaber ka koju ja vaatas mind küll sellise näoga, et...
Ja see iminapiga svammihoidja ei seisa üldse seina küljes, vaid kukub alla.
Uut arvutit ei ole ikka veel.
Ja vasak jalg hakkab vist halvatuma.
Better living...
jaanuar 24, 2005
"Täna on aasta kõige masendavam päev," teatab talvemasenduse ekspert.
Loomulikult on masendav! Eriti veel siis, kui minu arvuti Eesti Energia kõikuvtoodangu tõttu loojakarja läks ning uue saamine on lükkunud teadmatusse tulevikku. Selle riistapuuga siin ei oska ma isegi koma panna:(. Ja ALATI juhtuvad sellised asjad siis, kui kõige kibedam trükkimisevajadus tekib. Tuleb mõnda aega töötamist simuleerida.
Loomulikult on masendav! Eriti veel siis, kui minu arvuti Eesti Energia kõikuvtoodangu tõttu loojakarja läks ning uue saamine on lükkunud teadmatusse tulevikku. Selle riistapuuga siin ei oska ma isegi koma panna:(. Ja ALATI juhtuvad sellised asjad siis, kui kõige kibedam trükkimisevajadus tekib. Tuleb mõnda aega töötamist simuleerida.
jaanuar 08, 2005
Head uut aastat!
Mul pole sooja ega külma, et seda ei sobi enam ilma pudelita soovida. Pudel on kodus olemas. Kes tahab, tulgu jooma.
Et ma siin tükk aega kirjutamas pole käinud ei tähenda veel, et ma maailma ei jälgi. Jälgin küll ja kuidas veel! Aga maailm on täis konspiratsiooni. Veendusin selles nüüdsama. Keegi oli minust ette jõudnud ja lugenud minu meilipostkastist Toidutarelt saabunud meili. Peale minu ei tohiks keegi minu parooli teada...
Viimased elamused. Maitse-: aloe vera ja rohelise tee jogurt. Kunsti-: Made Balbat "Muusa I". Kirjandus-: Nele Moost "Kõik on jälle hästi ehk Kuidas vares endale nime sai". Toidu-: Olde Hansa röstmandlid.
Kõigest nagunii korraga kirjutada ei jõua.
Mul pole sooja ega külma, et seda ei sobi enam ilma pudelita soovida. Pudel on kodus olemas. Kes tahab, tulgu jooma.
Et ma siin tükk aega kirjutamas pole käinud ei tähenda veel, et ma maailma ei jälgi. Jälgin küll ja kuidas veel! Aga maailm on täis konspiratsiooni. Veendusin selles nüüdsama. Keegi oli minust ette jõudnud ja lugenud minu meilipostkastist Toidutarelt saabunud meili. Peale minu ei tohiks keegi minu parooli teada...
Viimased elamused. Maitse-: aloe vera ja rohelise tee jogurt. Kunsti-: Made Balbat "Muusa I". Kirjandus-: Nele Moost "Kõik on jälle hästi ehk Kuidas vares endale nime sai". Toidu-: Olde Hansa röstmandlid.
Kõigest nagunii korraga kirjutada ei jõua.
Tellimine:
Postitused (Atom)