Pärast raamatukogude laenutussüsteemide elektrooniliseks muutmist on mul pidevalt probleeme tähtaegadega. Eriti hull on lugu Lutsu raamatukoguga.
Varem anti roosa leheke ja sellele löödi tempel tagastamiskuupäevaga. Nüüd öeldakse kuupäev suuliselt ja kui üles ei märgi, siis oma viga. Tobe on see, et kui laenutad erinevatel aegadel erinevaid raamatuid, siis ongi erinevad tagastamiskuupäevad. Ka pikendades jäävad need erinevaks. Tunduvalt kergem oleks, kui lõpuks oleks kõikidel raamatutel üks kuupäev. Kes kõiki neid arve meeles jõuab pidada?! Hea on muidugi asja juures see, et nad saadavad meeldetuletusmeili ja viivis ei hakka kohe jooksma. Aga ikkagi on piinlik.
Mõtlesin täna ka kõikvõimalikele lahendustele. Lihtsaim neist tundus hakata oma telefoni funktsioone rohkem kasutama. Muidu kasutan seda ainult helistamiseks. Tundub, et pean oma mõtteviisi seoses moodsate telefoniaparaatidega muutma. Kui varem arvasin, et telefon ongi ainult helistamiseks ja kui fotosid tahad teha, siis osta endale fotoaparaat, siis täna arvan ma, et näiteks diktofon telefonis oleks päris hea. Saaks kõnesid lindistada, oleks kohe oi kui palju jäädvustatud süüdistusmaterjali. Ja ehk saaksin ka mõnede naljakõnede omanikuks. Hmm, tehnikaajastu ei olegi nii paha.