Eile oli mul väga raske päev. Üks tuttav tahtis oma elule lõppu teha. Teist korda juba. Kuna esimesel korral oli tegemist üsna tõsise katsega, siis ma seekordset naljana võtta ei saanud. Õnneks oli ta täna hommikul veel elus. Mina tunnen end aga väga kehva suhtlejana, sest ei suutnud piisavalt hästi veenda. See tähendab, et minust ei olnud seekord vist eriti kasu. Nagu ka politseist. Kuna sündmus oleks aset leidnud Eestimaa teises otsas, ei oleks ma saanud ise kohale tormata. 110 ei vaevunud asjaga tegelema, andis kohaliku politseikonstaabli numbri. Seal ei vastanud keegi. Isegi infoliinisuunamisele ei vastatud. 110 kõnele x politsei siiski vastas. Soovitati emt-st positsioneerimist paluda, et kus sündmus aset leiab. Ja kogu lugu. Tõesti selline kärbse tunne tuli, et üks elu ees või taga.
Teine kurb juhtum süütalastepäevast, millest eile teada sain, on veidi sarnase taustaga. Oli inimene ja nüüd teda enda soovil enam ei ole. Mängisime koos, kasvasime koos, käisime ühes klassis. Jäävad ainult mälestused.
Kuigi ma horoskoope ja sarnaseid asju ei usu, tundub, nagu oleks viimasel ajal halb tähtede seis.
Enda mured tunduvad hetkel nii tühistena. Kehv on olla.

Käisin vaatasin oma sugulased üle. Sain kingitusi. Üle aastate parimaid, ma arvan. Näiteks Pingviinide marsi DVD. Kinno ma seda vaatama ei jõudnud. Praeguse seisuga olen küll vaid poolt filmi näinud, aga see on jätnud sümpaatse mulje. Sain veel käterätikuid, nõusid ja Doris sai karvaseid mänguasju. Kommuunikaaslane on mul keelanud eelpool mainitud kraami soetada, aga kord aastas teistelt saaduna on ehk andestatav. Noh ja maiustustest ma parem ei räägi. Lõppkokkuvõttes ei jää mulle nendest jõuludest halba mekki. Vahetult enne aastavahetust on meeleolu aga sarnaselt jõuludele kehvemapoolne.

Täna ei tohi olla vana, kurb ja mõelda rahast. Tahaksin seda kõike mitte teha, aga kipub ikka vastupidi minema. Täpsemalt põhjustest ei taha kirjutada, aga kole on. Nagu alati jõulude ajal. Miks inimesed peavad sellisel ajal pidu pidama? Võiks rahulikult oma koopas olla ja sellest jubedast pimedusest ja külmast ajast kuidagi minema saada. Nüüd on eestlased jõuludest õllepidu kujundamas. Nii mulle inimeste ostukärusid vaadates vähemalt mulje jäi. Igaühe vaba valik. Jõulud on üks kole aeg.

Õnnistatud jõule kõigile!

"Mina olen Saaroni liilia,
orgude lilleke."
²"Otsekui lilleke orjavitste keskel,
nõnda on mu kullake tütarlaste keskel."
³"Otsekui õunapuu metsa puude keskel,
nõnda on mu kallim noorte meeste keskel.
Tema varjus ma igatsen istuda
ja tema vili on mu suulaele magus.
⁴Tema on mind viinud pidukotta,
ja selle lipp mu kohal on Armastus.
⁵Kosutage mind rosinatega,
elustage mind õuntega,
sest ma olen armastusest haige!
⁶Tema vasak käsi on mu pea all
ja tema parem käsi kaisutab mind.
⁷Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred,
gasellide või aasa hirvede juures:
ärge eksitage ega äratage armastust,
enne kui see ise tahab!
⁸Mu kallima hääl! Vaata, ta tuleb,
ronides mägedel, hüpeldes küngastel.
⁹Mu kallim on nagu gasell või noor hirv.
Vaata, ta seisab meie seina taga,
heidab pilgu aknaist sisse,
vaatab läbi võrede.
¹⁰Mu kallim räägib ja ütleb mulle:
"Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!"
¹¹Sest vaata, talv on möödunud,
vihm on läinud oma teed,
¹²maa peal on näha õiekesi,
lauluaeg on tulnud
ja meie maal on kuulda
turteltuvi häält.
¹³Viigipuu küpsetab oma marju,
viinapuud õitsevad ja lõhnavad.
Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!
¹⁴Mu tuvike kaljulõhedes,
kuristiku peidupaigas!
Näita mulle oma nägu,
luba ma kuulen su häält,
sest su hääl on meeldiv
ja su nägu on ilus!"
¹⁵"Võtke meile kinni rebased,
väikesed rebased,
kes rikuvad viinamägesid,
sest meie viinamäed õitsevad!
¹⁶Mu kallim on minu,
ja mina kuulun temale,
kes lillekeste keskel karja hoiab.
¹⁷Kuni tuul kuulutab päeva
ja varjud põgenevad,
tule taas, mu kallim,
nagu gasell või noor hirv jäärakulistele mägedele!"

Ülemlaul 2

Vanarahvas räägib, et kui koer ulub, on peres oodata surma. Ma ei tea, kas see ka paika peab. Igatahes minu lapsepõlvekodu naabrite esimene koer ulus aastaid (siis läks manalateele). Teine koer on ka aastaid ulunud. Eile emaga telefonitsi suheldes selgus, et naabrinaine külmus surnuks. Päris kole lugu. Seda enam, et tegemist oli toreda naisterahvaga. Tänu temale sai kunagi isegi tantsupeol käidud. Endise iluvõimlejana lihvis ta minu ja teiste tüdrukute pöia-, selja-, käte ja ei teagi milliseid asendeid. Ainsa rühmana rajoonist pealinna tantsima me pääsesime. Ja nüüd teda enam ei ole. Kõige kummalisem on see, et päev varem olin kommuunikaaslasega temast rääkinud.
Ei julge enam emale helistada ja ei julge tema kõnesid vastu võtta. Surmateateid viimasel ajal liiga palju.

Kommuunikaaslane sai ühest kohast halva teeninduse eest lohutuseks Apollo kinkekaardi. Loomulikult on vaja see kohe ära realiseerida, üks raamat paljude seast isegi välja valitud. Eile jäi omandamine katki, sest raamtupood oli ostlejaid täis. Eks ta ole jah, et raamat on kindlapealeminekjõulukink. Iseasi, kas kingisaajale saadav teos ka meeldib. Nii umbes 70aastane klassika läheb ikka peale. Nii olidki eile enamuse süles "Bullerby lapsed" ja "Väike prints". Viimast ei maksa mulle kunagi kinkida. Ostsin selle kunagi, sest minu klassijuhataja kiitis seda maast taevani, raamatukogust mul seda laenata ei õnnestunud ja nii oligi mul seoses selle raamatuga mingi seletamatu tunne tekkinud. Kui siis kordustrükk ilmus, soetasin selle. Ja pettusin. Võibolla olen ma pime (sest kõige tähtsam olevat silmale nähtamatu), sest ma ei leidnud sellest raamatust mitte midagi. Võibolla pean ma veel arenema. Aga võibolla mulle prantsuse Coelho lihtsalt ei sobi.
Nojah siis on veel poes sellised ostjad, kes ise ka ei tea, mida nad kinkida tahavad. Ei tea, millist kirjandust kingisaaja eelistab, ei tea iseendagi eelistust. Müüja soovitagu midagi.
Täna siis uuele ringile.

Ei toimu siin elus midagi põnevat. Jõulutunnet veel tekkinud ei ole.
Hoolimata sellest, et sellel aastal põlevad mul kodus kõigi aegade kõige uhkemad advendiküünlad. Ilma advendipärjata (ei raatsinud elupuid rüüstata).
Hoolimata sellest, et käisin lapsega neljapäeval esimest korda pimedas väljas. Jõululaule kuulamas. Oli väga ilus kontsert. Julgen nüüd Dorisega sarnastel üritustel käima hakata - talle meeldib muusika.
Hoolimata sellest, et nagu alati sel ajal, on näpud totaalselt põhjas. Ei tea, kas uue aastani ainult makarone süüeski välja peab.
Hoolimata sellest, et jõulutormid on kohal. Tunnen nende mõju selgelt - telekas ei näita mitte ühtegi kanalit. Ju antennil midagi viga. Toaantenniga näen ainult TV 3. Ah, parem ongi.
Hoolimata sellest kõigest on mul rahu hinges. Ja see on kõige tähtsam.

Meie vanad naabrid kolisid ära. Müüsid oma korteri maha. See tähendab, et meil on nüüd uued naabrid. Kahe lapsega.
Ma ei teadnud, et meie maja seinad nii hästi läbi kostuvad. Ja ega see ema eriti minu kõrvu ei säästa ka. Laseb tunde oma umbes viiekuusel lapsel röökida. Tundub, et teisel pool seina pole küll mingist režiimist lõhnagi. Või kui, siis on öö ja päev vahetanud oma koha. Mina igatahes ei ole ühelgi ööl kui nemad siin elanud on, magada saanud.
Vanad naabrid olid ikka väga head.
Millegipärast tundub mulle nüüd omas kodus võõras ja ei tahagi siin nagu enam olla. Tegelikult ei tohiks ju uute naabrite tekkimine ju minu elu segi paisata. Kas nüüd on siis arengus lagi käes? Et ei harju enam uute asjadega ja õhkan vanu häid aegu tagasi.

Ja jälle on aeg sealmaal, et eestlaste akendele ilmuvad põlevad kolmnurgakesed. Kellel seda ei ole, see ei ole inimene...
Leidsin üles ka piparkoogitaigna retsepti, mis eelmisel aastal kadunud oli. Nii häid piparkooke ma pole saanud kui sellest tainast. Panen selle siia. Et tulevikus kerge leida oleks.

Ained on u 1,5-kilose pätsi jaoks sellised:

2 kl suhkrut
1 kl vett
200 g margariini või võid
600-800 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
piparkoogimaitseainet, kakaod (nt pool Santa Maria pakki teeb selle
koguse päris vürtsikaks, kui mahedamat tahad, pane 1/3; kakaod maitse
järgi või üldse mitte)

1 kl suhkrut kuumuta poti põhjas pruuniks, lisa sinna margariin (lase
sulada) ja vesi ja kuumuta uuesti, kui muidu kõik karamell ära ei taha
sulada. ja siis teine kl suhkrut sisse ja maitseained ja kui piisavalt
jahtunud, siis nii palju jahu, et parajalt tugev ja pehme jääb. Kuna
muna ega piimatooteid sees pole, siis võib küpsetamata süüa või pikemat
aega külmkapis säilitada.

Ma pesin eile köögiaknaid. Ilm on akende pesemiseks ideaalne.