Und ei ole. Nagu karul, kes septembris kohvi jõi ja siis talveunne ei suutnud jääda. Mina ei kohvi joonud. Lihtsalt mõtteid on nii palju ning need ei mahu pähe ära. Enamasti on mõlgutused tühised, ent sekka juhtub ka mõni tõsisem. Näiteks on mul ääretult kahju kõikidest nendest loomadest, kes auto alla on jäänud. Eelmisel nädalal oli põder ühes kohas mööda teed laiali. Tahtis kindlasti soola limpsida, aga leidis kurva lõpu. Või üleeile öösel seisis metskits keset teed ega liigutanud end. Ta kas oli juba löögi saanud või olid tema jalad lumekooriku tõttu katki. Kitse nukker nägu on siiani silme ees. Mis tast sai?
Täna vidus väike rebane üle tee.
Miks tulevad metsloomad metsast teele? Mis neid tõmbab? Kurb.