Tehniline areng

Võtsin lõpuks kätte ja tudeerisin iPadi: õppisin täpiähti tegema, lõin konto Skype´is ja tegin seal esimese kõne, laadisin alla QR-skänneri ja lugesin katsetuseks selle abil mõningaid artikleid.  Nüüd pean veel leidma selle imevidina jaoks mõne mõistliku tekstitöötlusprogrammi.

Eelmisel nädalal käisin Linnateatri lavaaugus Laura kontserdil. Kuna raadios lastakse tema laule kogu aeg, on mul isegi mõne laulu sõnad peas. Hoolimata sellest, et mul on laulusõnade kohalt väga kehv mälu - sõnad ei jää lihtsalt pähe.
Üleeile käisin Rakveres Hamletit vaatamas. Mulle vist Shakespeare´i see tükk väga ei meeldi (sisult). Samas oli huvitav vaadata, kuidas tegevus tänapäeva kandus. Oleksin eelistanud näha küll, kuidas Saaremäe Kersti Kreismanni kabistab ja Kersti Heinloo oleks arvatavasti kuuldav olnud ka vihmasabina ajal (mida Mari-Liis-Mis-on-pildil-valesti Lill ei olnud mitte). Mulle meeldis see teatriskäik küll, aga pigem vist sellepärast, et sain Tallinnast välja. Mitte et Rakvere nüüd pühapäeva õhtul väga tore koht oleks (isegi normaalset kohvikut ei leidnud) - tegemist on linnaga, mida ma üldse ei tunne - aga lihtsalt tuulutamise mõttes oli tore korraks ära käia.

Tänase metsaskäigu põhjal võib öelda, et eelmisel aastal oli saagikus suurem. Kahjuks.

Mea culpa

Ma tunnen ennast nii süüdi, et ei saa isegi öösel magada. Tegelikult ei peaks ma end süüdi tundma, sest olen jäänud enda suhtes ausaks. Mis teha, aga olen konservatiivne. Nüüd ma siis istun öösel üleval ja mõtlen, kas väide, et idast ei ole midagi head oodata, peab ikka paika.
Ühtlasi võiks keegi suvise valguse kustutada, sest valges ma magada ei saa. Ei aita ka korralikud kardinad. Ning Tallinna linn võiks kajakatega ka midagi ette võtta. See kisa ei ole enam normaalne!