Täna suri TÜ õppejõud Jaan Unt. Lugedes kommentaare, mis suurima päevalehe veebilehele kirjutatud on, tahaksin oponeeruda. Ka mina käisin tema loengutes, aga midagi erakordset ma seal ei kogenud. Ma pole kunagi olnud vana-kreeka kirjandusest vaimustatud ja õppida tolleaegseid värsse koos mõõtühikutega pähe ei tekitanud minus mingisugust huvi. Ei tekita siiani. Võibolla pole ma piisavalt filoloog või olen vaimsete huvideta inimene, aga minusse ei jäänud sealt loengutest sügavat jälge. Sellele ma vastu ei vaidle, et tõlkekirjanduses on tänu temale nii mõnigi pärl.
Võibolla mõjutab mu arvamust aga tema abikaasa, kelle loengutes ma ka käisin. Parim oli muidugi tõlkeseminar, milles tudengid tõlkisid võõrkeelest teksti eesti keelde ja Kersti avaldas selle oma nime all.