Tervitan Res Publica ideed, Tallinnas internetiühenduse kompenseerimisest. Isegi kui see summa oleks kõigest 100 krooni, saaksin tulevikus ka pealinnas arvutiklahve klõbistada ja maailmaga ühenduses olla. Hetkel peaksin võrgujanu kustutamiseks ekstra Mustamäelt kesklinna minema. No lihtsalt ei viitsi ju! Statoili tanklas blogimas käia oleks ka veidi imelik. Õnneks viibin septembrist jälle tihedamini Tartus.

Kohe lõppeval kuul käisin elus esimest korda Hiiumaal. Loodus oli võrratu. Kohapeal saadud elamusi võiks võrrelda aga mõne actionfilmiga. Mis parata, saarerahva veri liiga segunenud ning ime ka, et katus mõnel vaikselt ei sõida. Aga linnukese sain kirja. Nimelt olen võtnud endale pähe, et pean igal aastal vähemalt ühel Eesti saarel käima.
Veel sattusin korraks Kölnis toimunud ülemaailmsetele katolike noorte päevadele. Nii palju rahvast pole mina oma silmaga enne selles toomkirikus näinud.
Raamatuid peaaegu ei ostnud. Kristiina Ehina "Kaitseala" ainult. Mõtlikuks muudab. Nagu ka mõnede kultuuritegelaste siit ilmast lahkumine.
Ning mõned vanad bloginaabrid on kadunud.
Tervis on sel kuul kehvemapoolne olnud.
Küll see elu on ikka kole, kui järele mõtlema hakata.