Olen hetkel liig väsinud, et pikalt kirjutada. Poolteist tundi kestma pidanud Domus Dorpatensise üritusest sai kahe ja poole tunnine.Ei pannudki tähele, kuidas aeg lendas. Ju siis Olav Ehala rääkis oma filmimuusikast huvitavalt ning eks valitud filmikatketelgi oli oma roll. Poleks iialgi uskunud, et tegemist on ülihumoorika inimesega. Üldsusele paistab ta ju pigem tagasihoidlikuna. Nalja sai igatahes nabani. Kuidas ma küll võisin kodus mõelda, et kas ma ikka viitsin sinna minna või mitte?!
Ja küll on tore, et ma olen EMT klient, sest tänu sellele aitasin ma kaasa ürituse toimumisele.