eXTReMe Tracker

jaanuar 15, 2020

Eluke on üürike

Nägin eelmisel nädalal unes midagi või kedagi, ei mäleta enam täpselt, mida, aga selle unenäo tähendus oli, et saan surmateate. Täna saingi. Läks kolleeg, kellega 5 aastat läbi igasuguse sopa mindud-tuldud sai. Vara läks. Oleks võinud ju veel elada...

jaanuar 14, 2020

Kuradiväärakaslollnaineroolis

Täpselt sedasi vandus kindlasti veoautojuht, kes minu autole peaaegu külje pealt sisse sõitnud oleks. Tuli kõrvalteelt ja muudkui keeras paremale mulle ette. Silme ees liikus kõik aeg-luubis, mõtlesin veel: "Nüüd ongi kõik! Nagu horoskoop lubas. Avarii." Tõmbasin auto nii vasakule kui sain ja andsin gaasi. Hullunud signaalitaja. Minul värisevad käed ja tahtmine keskmist sõrme näidata. Võib-olla tahtnuksin isegi auto kinni pidada ja paar räiget sõna Mulonkuradisuuremkuisul-ile karjuda. Aga aega ei olnud.
Krt!

jaanuar 12, 2020

Kolm inglit ja surmakutsar

Lihtsalt ei ole sõnu. Ajalehtede kommentaarid ei anna roolijoodikutele armu. Ka pukisolevale presidendile mitte.

jaanuar 11, 2020

Pesumaja

Me alla kolisid uued naabrid, kes on kas tõelised põrsad, tõelised puhtusefriigid või avanud kodupesumaja. Kõigi nende 10 aasta jooksul pole ma altkorrusel kordagi pesumasinat töötamas kuulnud. See ei ole ka võimalik, et eelmised elanikud üldse pesu ei pesnud. Uutel on mingi eriti lärmakas masin. See ajab suisa maja vibreerima.
Mind muidugi ei häiriks, kui nad ainult ei peseks öösiti pesu. Kui ikka kella 3:30 kõik müriseb ja pumpab, ei tule minusugusel linnuune ja unehäiretega inimesel magamisest midagi välja.
Kuidas nad ise seal oldud saavad? Iga päev imestan, kui öö magamata möödunud on. Vaatan, kaua mu närv vastu peab.

jaanuar 10, 2020

Täiskuuvarjutus udu taga

Täna on jälle täiskuu. Kuidagi väga tihedalt on need täiskuud. Ja siis oli veel kuuvarjutus ka. Läbi paksu udu võis vaadelda.

jaanuar 08, 2020

Sallivad eestlased

Täna rääkis riigitelevisioonis tõeliselt sinisilmne õhinapõhine blondiin, kui sallivad ikka eestlased on. Huvitav, mis maailmas tema küll elab?
Hiljuti naases mu kolleeg peale kümneaastast eemalviibimist Eestisse. Rääkisime eluolust, elust siin ja elust seal. Järsku ohkas ta raskelt ja lausus, et üritab Eestisse "sisse elada", sest kõik on kümne aastaga nii muutunud. Kuna ta hääl kõlas veidi kummaliselt, esitasin täpsustava küsimuse, et mis suunas. Välismaalase omaselt püüdis ta korrektselt väljenduda, et eestlased end kehvasti ei tunneks. "Inimesed on, noh, iseendaga väga ametis." Loe: inimesed on egoistid. Nii diplomaatiliselt läbi lillede asi paika pandud.
Lõuna-Eestist aastaid tagasi Tallinnasse tulnuna oli mul siinsete inimeste kalkuse ja külmusega väga raske harjuda. Ütleksin, et mul on siiani sellega probleeme. Harjumisega siis. Ja näikse, et ma pole ainus. Tädi Tortilaga tuli tema klassikaaslastest juttu ning kuulda ühe lapse suust, et tema klassikaaslased on kurjad, on ütlemata kurb.
Aga tore, kui mõnele meeldib. Olen siis tema suhtes salliv.

jaanuar 07, 2020

11 aevastust minutis

Ei tea, mida see küll tähendama peaks, aga täpselt nii minuga täna juhtus. Väikese taustauuringu tulemusena sain vaid teada, et teisipäeval aevastamine ja veel paaritu arvuga seda tehes saabub õnn minu õuele. Jään siis ootama.