Vaatan tuhkatriinulugu ehk "dokfilmi" Kati Tootsist. Olen jätkuvalt seisukohal, et tark ei pea üldse olema. Hoopis tähtsam on olla ilus. Mina oleksin pigem ilus ja loll, kui tark ja kole. Kõige parem on muidugi olla ilus ja tark, aga sellist kombinatsiooni tuleb harva ette. Üpris levinud kombinatsioon on kole ja loll. Ei loe siin isegi doktorikraad - kui ikka ei ole, siis ei ole. Kommuunikaaslast veidi mugandades - lolluse eest antud kraad. Samas on kõige kurvem vaadata rumaluse ja ilu sümbioosi, et kuidas Jumal küll nii mööda on pannud.
Huvitav, mida see naisterahvas kah sööb? Liha. Ei sobi! Mina olen taimetoitlane. Vaadates seda idülli, tahaks kah midagi. Peaks ka kuidagi oma ellu vürtsi lisama. Toiduga näiteks. Tekkisid neelud lillkapsa-kartuli-karri järele, mida kunagi ühel maal India restoranis sõin. Millegipärast ma arvan, et see tuleb välja nii nagu "Kosmonaut Lotte" Luisa Värgiga - liigutused on õiged, aga hääl on vale.