Olin just hommikul kodust lahkumas, kui ühendkoorid esitasid laulukest:
"Esmaspäeval tööd ei tee.
Teisipäeval puhkan veel.
Kolmapäeval sügan pead.
Neljapäeval nahka vean.
Kuni jõuab kätte pü-ha-päev.
Reedel jalgu kõigutan.
Laupäev mõtteid mõlgutan.
Kuni jõuab kätte pü-ha-päev."
Iga rea vahele räppis laps: "Esmaspäeval sööme elevante."
Tööl jätkus traali-vaali edasi. Üks noormees küsis minult, kas mul on liblikad kõhus (taimetoitlasena vist ikka ei tohiks olla!). Sel hetkel märkasin ühe neiu laual elevantidega pinalit ja meenus hommikune laul. Ütlesin pinalit silmas pidades: "Elevandid" ja tund oligi kadunud.
Elevandid kõhus...
Käisin kinos noorukite kasvamisvalust filmi vaatamas. Mõtlemapanevalt crazy. Olemas ka saksakeelsena juutuubis.
Ja kogesin täna jälle, kuidas asjadel on kombeks kuhjuda. Kadumaläinud tööotsad võtsid täna ühendust. Kogu maailma tööd niikuinii ära teha ei jõua, aga ma vähemalt üritan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar