Lõpuks ometi on uni jälle tagasi. Võibolla mõjus lõõgastavalt Nils Niitra artikkel, aga võibolla ka midagi muud. Igatahes oli väga kosutav kella 11 magada. Päeval tegin ka veel lõunauinaku. Pärast Nõmmel kelgutamas käimist ja kapsasupidieedisupi keetmist. Viimast segades läks katki kahepooleaastane kulp. Kummaline. Sest minu vanemate pulmakingiks saadud kulp, mis on juba 50 aastat vana, on endiselt terve. See ütleb nii mõndagi kvaliteedi kohta. Kehtigu see siis asjade, inimeste või elu kohta.
Tuju kehv ja aitab "Bridget Jones". Alati.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar