Sügaval nõukogude ajal tuli ikka ette, et kolhoosi sigalast "läksid sead kaduma". Kuhu nad kadusid või kuidas, sellest ajalugu vaikib. Kolhoosi- ja külarahva seas liikus jutte, kes varas on. Kus tegijaid, seal nägijaid ehk kuulujuttudel oli suure tõenäosusega alust.
Seavargal on kaks poega. Vanim neist suhtles ühe külatüdrukuga, kelle peres oli juustuvaras.
Milline fenomenaalne kokkusattumus! Geenifondile vist väga hästi ei mõju, aga elustandardile kindlasti. Positiivselt. Tänapäeval võidakse end ju lohutada teadmisega, et ajad olid sellised ja kõik varastasid, aga need on äärmiselt lollid vabandused.
Igatahes on nii seavarga kui juustuvarga järglaste mõttemaailmas toimunud väga huvitavad muutused. Suisa pöördumatud protsessid. Reaalsust tajutakse vildakalt, aetakse asju segi, valetatakse. Valitakse Keskerakonda. Seavarga poeg uurib apteegist juustuvarga medikamentide ostmise kohta ja saabki infot. Kas see ei peaks olema siiski konfidentsiaalne informatsioon? Seavarga poeg ei hooli juustuvarga kassist, kes tema tegevuse tõttu on toitjast ilma jäänud. Kuhu kaevata?
Seavarga poeg võib tervele maailmale püüda näida mõnusa mehena, aga tee, mida teed, pasunat ikka sirgeks ei puhu.
Juustuvarga teine tütar vaatab toimuvat pealt ja mõtleb, et maailm on hulluks läinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar