Sain lõpuks selle menukteose ka läbi loetud. Aega võttis kaks kuud. Kommuunikaaslane ja Tädi Tortila imestasid, kui kaua ma seda loen. Heitsid mu üle nalja, et ma ei oska lugeda ning loen sõnu, mis ei ole huvitavad. Tuleb lugeda ainult neid sõnu, mis huvitavad on. Mõelda vaid, kui peaksin hakkama veel teadustööga tegelema ning lugema läbi 200 allikat! Saaksin alles 20 aasta pärast valmis.
Aga teos oli hvostovilik. Kohati ehk liiga intiimne, aga mis siis. Tänu mõnele loole on meilgi Tädi Tortilaga nüüd oma traditsioonid. Pilk läks ka selgemaks. Ka rikkad nutavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar