Ilus punkt töönädalale. Ma küll ei käi veel tööl, naudin täiel rinnal puhkust ent hakkan end harjutama mõttega, et peagi-peagi.
Käisime täna terve perega Haapsalud. Eellugu on järgmine: muutusin Cherry ohvriks ja soetasin voucheri Iloni imedemaale, kuigi käisime seal eelmisel aastal. Pigem käisime ikka Pettsoni ja Finduse tõttu - programmis oli ka näidend. Mulle isiklikult meeldis see väga. Toredad ideed ja lahedad lahendused. Neid saab ka oma töös rakendada. Ja näitlejad mängisid hingega. Hingestatusest jääb tänapäeval üsna tihti vajakka. Käid teatris ja sealt lahkudes on tihtipeale tunne, et oli ja ei olnud ka. Kellel veel võimalus ja tahtmine, soovitan soojalt.
Ja juhtus kuidagi niimoodi, et Haapsalus oli parajasti ka laat. Kuigi ma olin endale kodus lubanud, et üle 40 euro EI TOHI kulutada, pidin alla vanduma ja kulutasin. Ostsin võipütikese. Nägin sellist Palmse kõrtsis ja olen sestsaadik seda siit ja sealt otsinud, ent pole leidnud. Nüüd siis leidsin ja loomulikult ostsin selle ära. Isegi kauplesin hinnas.
Ja siis ostsin veel haapsalu salli kudumiseks vardad ja lõnga. Pole küll kindel, kas nende abil kunagi ka sall valmib, ent olen sellest juba nii mõnelgi aastal mõtteid mõlgutanud. Haapsalu salli raamatu ostsin ka ning tutvusin talvel ka raamatu autoriga.
Ja siis käisime veel kebabi söömas. Võtsime seda, mida kaua ei pidanud ootama, sest kõhud olid tühjad ja klient palju. Minu kurvastuseks ei maitsenud toodud toit üldse, st. maitses küll. Soolaselt.
Aga jah, Haapsalu on endiselt alles ja endiselt mulle soe koht.
Tagasiteel põikasime ka veel ühe keraamiku juurest läbi. Laps oli keskaja päevadel taldriku teinud, see oli nüüd ahjust läbi käinud ja ootas glasuuri. Glasuurimas me seda siis käisimegi. Ja kuna lapsele see nii õudsalt meeldis, siis tuleb ta ikka keraamikaringi panna. Käiksin seal isegi, ent olen vist enda suhtes liiga kriitiline ja ei jääks tulemusega rahule.