Pärast seda, kui mu laps täditütre vana jalgratta enda kasutusse sai, on ta täiesti hullunud. Ehk siis juba teist päeva. Eile jäi tal isegi lasteaeda minemata, sest ta soovis jalgrattaga sõita. Minul oli sõitmisest juba keel vestil, aga tema ei ilmutanud mingitki väsimuse märki. Ma arvan, et me sõitsime umbes 20 km. Esimese päeva kohta pole paha.
Täna oli esimene küsimus pärast ärkamist: Kas ma saan täna ka rattaga sõita? Et rahu saada, viisime ta lasteaeda.
Ja läksime ise ratastega sõitma. Tallinnast Tabasallu ja sealt ringiga Harku järve kaudu linna tagasi.
Käigult saime kaks uut CDplaati. "(P)ÜHENDUS" tundus esmasel kuulamisel raskevõitu, aga mitte paha. "Two minds, two lines" meenutab natuke "Alone Togetherit". Vindi ja Tafenau muusikalist dialoogi on põnev kuulata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar