Sõidan nädalavahetuseks Eesti klatšipealinna. Huvitaval kombel ei tunne mina peaaegu ühtegi sealset elanikku, küll aga teavad mind seal peaaegu kõik ning oskavad minu kohta ka huvitavaid lugusid pajatada. Enda arvates olen täiesti tavaline inimene ja elan täiesti tavalist elu. Küllap nemad seal Klatšipealinnas elavad veelgi mittemidagiütlevamat elu, kui minu saabumine tekitab erakordset furoori. Praeguses elupaigas ei paista ma välja (kuigi olen siin kuulnud öeldavat: "Kes siis Ahviarmastust ei tea!"), Klatšipealinnas paistaksin. Klatšipealinnas olen ma postament ja mul on oma raskusest raske. Muutun iseenda eluviisiks.