Kampsun, mille kudumise ma täna lõpetasin, harutas ennast üles ja keris lõngakeraks. Lumi sulanud, kampsunit pole enam vaja. Jääme külmemaid ilmu ootama. Iseenesest on mul hea meel, et lumi sulab ja ilm soojeneb. Nii on suurem tõenäosus, et Tartu Maraton jääb ära. See tähendab aga seda, et Karvik ei saagi oma uhiuut suusavarustust kasutada. Või kui maraton peaks mingi ime läbi siiski toimuma, siis on tal võimalus suuskadega ujuda. Mina eelistaksin küll kalosse kanda, sest suusasaapa õmblused võivad liigse niiskuse tõttu mädanema hakata. Teistest maratonlastest oleks muidugi kahju... Ilmast veel nii palju, et tänavad olid salajääga kaetud. Vaatad küll, et midagi ei ole, et ainult tänavakivid, aga samas läeb jalg alt ja kopsti kukudki maha. Või raeplatsi mingi maja katustelt kukub hunnik jääd otse sinu selja taga õudsa klirinaga kildudeks. Aga selleks puhuks pakub raamatuke "Abiks tartlasele" heakorratelefoninumbrit 1789. No tegelikult tuleb küll sellel numbril teele langenud puudest teatada, kuid ma arvan, et teele langenud jääst võib ka teatada.