eXTReMe Tracker

veebruar 18, 2004

Ostalgia tuli peale ja nüüd see kummitab mu peas:

Bummi-Lied

Kam ein kleiner Teddybär
Aus dem Spielzeuglande her.
Und sein Fell ist wuschelweich
Alle Kinder rufen gleich:

“Bummi, Bummi,
Bummi, Bummi
brum, brumm, brumm,
Bummi, Bummi,
Bummi, Bummi brumm.”

Alle Kinder nah und fern
Haben unser Bärchen gern,
Bummi ladet alle ein:
“Ihr sollt meine Freunde sein!”
“Bummi, Bummi, ...”

Silme ette tulevad noored FDJ-lerid, kes "Sonnenallees" teed ületavad. Omal ajal olin klassijuhataja peale väga solvunud, kui ta oma lemmikutele plastmassist oktoobrilapsemärgi kinkis. Sellist Uljanovit kanda oli auasi. Mina pidin mingi plönniga leppima. Võibolla seetõttu ei lugenud ma pioneeriksvõtmisel pioneerivannet, kuigi pioneeriks mind tembeldati. Ja siidist kaltsu ma ka ei tunnistanud. Kandsin õe DDRi-kirjasõbra saadetud kaelarätti. Sain selle eest veel märkuse ka - ma uhkeldavat koolis. Võta nüüd kinni, kas ma ikka olin tõeline pioneer. Olid need alles ajad!

Kommentaare ei ole: