Ma ei ole kunagi aastaid, mis lõpevad paarisarvuga, sallinud. Lihtsalt läheb kehvasti nendel aastatel. Ja vaadates, kuidas see aasta juba vaikselt metsa poole kisub, kuigi aasta on ju veel alles noor, vihkan paarisaastaid veel rohkem.
Ma käisin täna maksu- ja tolliametis selgitust nõudmas, millest võib olla tingitud küll see, et olen sattunud maksuvõlglaste nimekirja. Mina, kes ma alati kõik maksud kenasti ära tasun. Ja siinkohal ei häbene ma isegi kirjutada selle ametniku nime, kes suutmatusest, unustamisest või puhtast laiskusest on praeguse olukorra tekitanud. See ametnik on Mati Rõõm. Telefonis ütles ta mulle, et eelmise aasta augustis tekkisid tal paberite vormistamisel mingid takistused. Minu õele rääkis ta eelmise aasta kevadel aga, et juuniks saab asi korda. Ja et Rõõmul on palju tööd, seda mainis Rõõm ise ka. Sooh. Kui ametnik ei saa neljapäeviti kella 13-15 kestva tööaja jooksul oma tööd tehtud, siis tuleb ületunde teha. Selle asemel tundub aga mulle, et nimetatud härra on asunud tootma süütuid maksuvõlglasi (ma tean vähemalt nelja ohvrit). Minu ühele küsimusele (kahjuks ma ei mäleta enam, mis küsimus see oli), tuli vastus, et tema ei tea. Umbes nagu Sangaste sotsiaaltöötaja ei teadnud, kuidas lapsi luku taga hoitakse ja näljutatakse. Kas Valgamaal on tõesti kõik vallaametnikud sellised, kes ei tea, mis nende tööalal toimub?!
Uuh, ja kogu see venelaste valge jõul on muutunud üheks õudsaks sopaks. Jube ilm. Ja seda juba pikemat aega.
Kuhu me sedasi jõuame?