Täna saab märts läbi. Teatrikuu. Teenindajatekuu. Tjah, teenindajatekuu. Loomulikult hakkasin ma selle teadmisega nii palju pihta, et jälgisin teravama silmaga, kuidas klientidega käitutakse. Kui marketite lindimüüjad suutsid säilitada oma keskmist taset, siis väikepoodide omad suutsid end minu silmis tõestada. Halvas mõttes. Kõige värskem elamus oli ühes Konsumis, kus müüja usinalt arve kokku lõi, kuid Säästukaardi olemasolu sealjuures unustas. Teatas mulle mossis näoga, et ta peab nüüd kõik uuesti sisestama. Milles probleem?! Sisestagu siis! Sisestas, aga sai kaupa hoopis teise summa eest. Vahtis siis mulle lolli näoga otsa ja küsis, kus viga on. Isver-susver, kust mina pean teadma! Siis poetas veel moka otsast, et saadav boonus on nii väike. Huvitav, huvitav. Misajast on müüjate asi sorida minu rahakotis ja teha ostjatele ettekirjutusi summa suuruse kohta?!
Oeh.
Hansapanga teller vaatas ka viiesajaseid nagu imeasju. Võibolla nägigi esimest korda elus.
Õnneks saab see jube kuu läbi ja ehk muutuvad teenindajad taas normaalseks.
Taevas oli täna nii helesinine.