Marko Reikop räägib oma balletielamustest Moskvas. 20-rublase pileti eest sai ta koha rõdul, kust ei olnud näha lava. Nagu Klassikaraadio - kuuled, aga ei näe. Einoh, mulle ei mahu pähe (nagu mulle ei mahu pähe palju teisigi asju), kuidas saab saali istekohti niimoodi paigutada, et lava üldse näha ei ole. Kuigi NSVL-is oli kõik võimalik, nii et ma pigem ikka ei imesta. Igatahes soovitas Reikop 20-rublaseid pileteid mitte osta.
Hm, nüüd tuli mul isu minna "Krahvinna Marizat" vaatama. Millegipärast meenus mulle, kuidas 1999. aastal Luisenburgi Festspielil seda vabaõhuetendusena nägin. See oli naljakas. See oli tõesti väga näljakas. Vihma sadas, näitlejad seisid vapralt laval ja laulsid. Siis mõeldi, et rahvale mängitakse ainult ilusamaid palu, sest lauljaid ei olnud ju mõtet piinata. Ja et meie mitte millestki ikka ilma ei jääks. Ja järsku ilmusad nad kõik lavale helesinistes kilemantlites. Jah, olen mina igasuguseid asju näinud, aga sellist asja polnud veel elus näinud. Ükski asi ei ole aga igavene, nii ka vihm - see kurivaim - sai ükskord otsa ning etendus võis normaalselt edasi minna.
Luisenburgi "teatrisaal" (vabas õhus, muide) on väga kena paik. Ja Vanemuisega seob Luisenburgi see, et pileteid pole saada. Tuleb ka varakult ära osta. Kellel võimalus sinna sattuda, sattuge jumala eest. See on unustamatu kogemus. Minul on neid kogemusi lausa kaks. Lucky me! Leidsin ka internetist midagi Luisenburgi kohta. Edasi aitab link "Luisenburg Festspiele".
Tahaksin nüüd siis Tartu versiooni näha, kuigi niikuinii on kõik piletid välja müüdud. Proovida siiski võiks.
Diplomeeritud eesel...

PS: "Krahvinna Mariza" ei ole balletietendus.