Tegelikult ei saanud, aga tunne on küll täpselt selline, nagu ema oleks surnud.
Ma ei kannata inimesi, kes probleemid "kinni maksavad". Sellistele pole miski püha.
Huvitav, kas muusikutel ongi kõigil teistmoodi ajuehitus? Mida kuulsam siin konnatiigi ääres, seda südametum. Et võibki inimestega kui koertega ümber käia?
Söögiisu kadus ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar