Eile õhtul uinusin Kommuunikaaslase unejutu peale bernhardiin Barryst. Öösel käis Pusa üle mitme kuu mu peal nurrimas. Heitis haige jala peale ja pani mootori käima. Olin päev varem just imestanud, miks ta enam ei tule.
Vaatasin eile Kanal 12-st filmi Chanel 5-st. Hommikul nägin segaseid unenägusid, kuidas Coco teadlikult natsiga semmis, et oma firmat päästa. Mis iganes tookord ka oli, Chanel 5 jäi kestma. Kunagi ammu ei saanud ma selle lõhna fenomenist aru. Haiseb ju! Kohutav! Aga mõned aastad tagasi hakkas meeldima. Meeldib õudsalt! Pärlid on vaid veel puudu.
Tegin üle saja päeva pannkooke. Piima polnud. Seetõttu kasutasin mineraalvett. Üks viiuldaja õpetas sellist meetodit mulle. Tema omakorda õppis seda Šveitsis tudeerides. Maitse oli teistmoodi, aga kindlasti on veega variant tervislikum.
Käisin Kommuunikaaslase uut töökohta vaatamas. Jätan parem ütlemata, mida sellest arvan. Vaade oli ilus, seda küll. Aga mida sa ikka aknast pimedust vahid!
Kirikus ei käinud. Advendiküünlaid pole ka põletanud. Ilma saab ka jõuluimet oodata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar