Mõnikord peab kuulama südamehäält ning jätma telefonikõnele vastamata. Ma ei kuulanud ja selle tulemusena on mul järjekordselt "head" jõulud. Kõige taga on minu "ülitorevahva" Kommuunikaaslase kälimees, kes umbes 30 aastat tagasi jõululaupäeval minu vanematekodus, mu vanemate enda kodus, neil näo täis sõimas. Ime ka, et kaksikõde keeldub oma õega nii kaua suhtlemast, kui ta selle mehega abielus on.
Kommuunikaaslane loopis mind kõiksuguste napsupudelikestega, mida olin siit-sealt kingituseks saanud, kuigi polnud juba üle aasta tilkagi alkoholi tarbinud ning pudeleid pole soovinud. Ei tundnud vajadust. Tegelikult pole kunagi tundnud. Aga kui seejuures veel joodikuks sõimatakse ja jooma sunnitakse, eks siis tuleb kork maha keerata ja jõulude terviseks võtta!
Seekord siis nõndaviisi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar