Kui ma eile võisin Kalev Kesküla esseid lugedes, millest üks vihjas Matti Mäkelä 1987. aastal "Vikerkaares" ilmunud artiklile, soomlasega nõustuda, et ega nii külm ju ka ei ole, siis täna mõtlesin töölt autosse minnes, et peaks vist ikka salli ja mütsi välja otsima. Mäkelä arvates ei ole teekond saunast autoni nii pikk, et külm võiks hakata. Nojah, aga ma ei tulnud ju saunast, vaid töölt.
Möödunud ööl magasin lahtise aknaga ja olen siiani kevad-sügismantlit kandnud. Aga täna oli õues külm. Hea, et autol klaasisoojendid on. Ei pea Rimi mittefunktsioneeriva kliendikaardiga jääd nühkima, sest ei viitsi harja välja otsida. Aknad peavad aga puhtad olema, et liiklushullude manöövreid igas suunas näha oleks. Neid on ja mitte vähe!
Kesküla oli taas huvitav üle lugeda. Pole just palju raamatuid, mida korduvalt loen. Kesküla küll. Hea, humoorikas, ajastut tabav sulg. Lihtne ka. Ei pea lauseid kolm korda lugema, et sisust aru saada (nagu eelmise loetud teosega oli, mis muidugi ei vähenda selle headust; viimati lugesin teaduslikke tekste ülikoolis ja probleemideta).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar