Kuna pikemat aega olen harrastanud igatmoodi eluviisi "kajakas võltsmunal", siis on nüüdseks ka tagajärjed täitsa olemas (jutt ei puuduta kehakaalu).
Lohutuseks kuulasin U-playerist Houstonit, aga sellest nüüd küll parem ei hakanud. Kasu oli vast ainult nii palju, et tänu Run To Youle käisin esimest korda sellel aastal jooksmas. Ega see tegevus jooksmist eriti vist ei meenutanud. Pauerit jäi väheks. Või nagu mu üks tuttav tavatseb öelda, et ta ei saa joogaga tegeleda, sest kõht jääb ette.
Lollidemaa jäi ka tee kõrvale. Haun siin plaani, et lähen öösel münte istutama. Variant oleks ka CD-toorikud mulda pista ja siis orginaalid puu otsast ära korjata (ohkab raskelt, sest plaadinimekiri pikeneb iga päevaga).