Kodus. Üle pika aja.
Inimestele meeldib kahekordsete bussidega sõita. Isegi minu ahvikesele meeldis. Puges teine akna ja menüühoidja vahele. Pidas ennast üliviisakalt üleval. Mind jätavad kahekordsed bussid ükskõikseks...
Milline ilm mind Tartus vastu võttis! Homme lähen ostan Walkingust kummikud. Ainult et ma ei suuda otsustada, kas triibulised või lillelised.
Minust oli ettenägelik anda postkasti võti naabritele. See paberihunnik ei oleks kindla peale sinna ära mahtunud. Lõpuks ometi maandus ka õige Akadeemia kuhu vaja. 10. juunil oli postkastis määrdunud ja kortsus eksemplar. Järgmisel päeval toodi jõupaberisse pakitud Akadeemia. Pidin juba minema Eesti Postile kiitust kirjutama, aga siis selgus, et postiljon oli juba teinud teise (2!) katse sokutada mulle mainumbrit, mille õnnelik omanik olen juba alates eelmise kuu teisest päevast. Jalgpalliterminoloogias oleks tegemist kahe väravaga, millised õnneks osutusid suluseisust lööduteks...
Ja siis oli kogu selle paberihunniku sees ka õnnekaart peaministrilt. Mõelda vaid!
Kodus vahtis Nälg külmutuskapist vastu. Käisin Tirsis nagu tirtsti. Kõht hetkel kartulipannkooki täis ja taustaks LULLABIES FROM PARIS (kuigi hällilauluga pole neil lauludel mu meelest küll mingit pistmist). Joe Dassin A toi. Peaks ikka tema plaadi ka muretsema. Või siis korraliku vinüülimängija, sest vinüülina ta mul täitsa olemas.