Täna oli allaandmisepäev. Viisin SELLE raamatu tagasi sinna, kust laenasin. Jubedad värvid! Aga küll ma harjun nendegagi lõpuks. Läbi ei lugenud. Olen endiselt veendunud, et raamat tuleb õigel ajal ise minu juurde. SELLE jaoks ju siis polnud veel aeg küps. Loomulikult on meel natuke kurb, aga tuleb aeg ning võin lugeda päris enda eksemplari, mitte teiste näpujälgi ja lihasnõrkuse tagajärjel tekkinud kohviloksejälgi täis raamatut. Seniks püüan aga asendustegevust leida.