Millest siis alustada? Võibolla sellest, et ei ole täna minu päev. Nagu viimasel ajal ei ole tegelikult ükski päev seda olnud. Hetkel käivast neljapäevast saan veel aru. Ei ole ju normaalne ärgata 6.30 selle peale, et ülemised naabrid karjuvad teineteise peale. Vene keeles. Huvitav, mida nad seal teevad üldse? Nende last pole ka juba mitu nädalat näinud.
Niisiis. Just minu kõhu kõige näljasemal momendil otsustasin koju sööma kiirustada. Nälgas inimestel teadupärast komme kurjaks muutuda. Tadaa! Tuligi "sobiv" buss. Seisis 10 minutit ühel kohal ja ei suvatsenudki liikuda. Siniste peegelklaasidega päikeseprillidega bussijuht oli täpselt sellist nägu, nagu buss ikkagi liiguks, aga mina loll ei märka seda. Või on Connexil uus poliitika korjata buss võimalikult palju rahvast täis? Lisaks kõigele suutis omastarust cool bussijuht sõita täpselt sellises tempos, et jääks kaheksa minu koduteele jääva valgusfoori punase tule taha. Siinkohal olgu mainitud, et täpselt kaheksa neid valgusfoore koduteel ongi. Arvake ära, kelle kõht muutus üha tühjemaks ja kes üha õelamaks?
Õnneks on lool õnnelik lõpp. Kõht täis ja hea olla.
Seikleks veel linnaliinibussiga. Läheks ostaks omale helerohelise arvutihiire.