Feles mala! Cur cista non uteris? Stramentum novum in ea posui. ehk Halb kass! Miks ei kasuta kunagi liivakasti? Ma panin sinna uue liiva. Tegelikult tunnen ma oma kassi pärast hetkel tõsist muret. Andsin talle Laxatonet. Eks näis, kas tal hakkab parem.
Aga muidu oli täna täiesti mõttetu esmaspäev. Ainus tegevus, mida täna tegin, oli see, et pahandasin Connexi bussijuhiga. Ta nimelt sõitis küll peatusesse, aga uksi lahti ei teinud. Nii pidingi ma jala poodi minema ja jala poest tulema. Sain bussi küll lõpp-peatusest kätte ja käisin ka juhiga rääkimas, aga minu meelest on ikka tobe küll, kui kahe helkuriga peatuses seisvat inimest ei nähta. Bussijuht ei tohiks ju nii pime ka olla!

Jääaeg tuleb. Ilm.ee lubab esmaspäevaks -143 kraadi.

Mida teeksite teie, kui teile helistaks laupäeva hommikul kell 6.40 võõras meesterahvas, kes ähib teisel pool toru ning teatab murelikult, et magas sisse ning sõidab taksoga kohe teie juurde?

Hoolimata sellest, et täna peaaegu mitte midagi ei teinud, olen perinde ac cadaver.
Midagi ikka siiski tegin. Näiteks lõin raha laiaks. 1500 krooni jälle läinud - olen õnnelik UPSi ning nelja raamatu omanik.
Maksin esimest korda elus raamatukogus tekkinud viivist (1.60). Tekkis see sellest, et mul ei olnud tänaseni märkmikku, kuhu igasugust vajalikku infot kirjutada.

Sellel kultuurikolmapäeval soetasin endalde Apollost Piret Raua "Ernesto küülikud" ja Encyclopedia of Saints.
Esimeses raamatus, muide, juttu ka punapeadest. Lk. 90: "Tegin silmad lahti. Mängumaja ukse juures seisid kaks naist. Kohevate juustega blondiin ja prillidega punapea. Need olid ilmselt lasteaiakasvatajad.
"Nuusuta, ega ta viina järele ei haise," ütles blondiin.
"Nuusuta ise," sai punapea pahaseks." Jne. jne.
Brünettide kohta võib aga ka nii mõndagi põnevat rääkida. Sõitis üks neist trolliga Mustamäelt kesklinna ja tundis sügavat muret, kas tema telefonil ridikülis ikka levi on. Hämmastav lollus, minu meelest.

Endiselt palju naispunapäid. Rohkem veel kui eelmisel aastal. Uskumatult palju tädikesi püüavad varjata oma loomulikku karvatooni ühe ja sama värviga. Huvitav, kas nad kõik on käinud ühel ja samal turul juuksevärvi ostmas.
PS. Ma võin eksida, kuid meespunapäid oli ainult üks - H.H.Luik. Ja temagi on seda loomulikult.

Eh, kui juba kulutamiseks läks, siis...
Ostsin täna endale Jean Paul Gaultieri lõhna. Selle hernepurgis. Ja käisin juuksuris. Viimane suutis mind üllatada. Detsembris oli ta täitsa sile, täna aga punnitas kõht ette. Mina olen muidugi egoist ja mõtlen, mis saab edasi. Kes lõikab minu juukseid märtsist detsembrini? Ma ei taha uut juuksurit, sest vanal on liiga head käed! Hakka kasvõi karvamariks.

Sain täna hilinenud sõbranädalasoovid. Väikesed loomad on ikka nii ohsanunnuküll.

Kultuurkolmapäev Tallinnas. Ostsin Made Balbati "Muusa II" ja sain kätte tellitud Kirka CD "Parhaat". Hirmuga mõtlesin, et äkki jälle plaat ühe looga, aga tegelikult võib peale Öisinit ka teisi palu kuulata. Kommuunikaaslane peaks kergendatult ohkama, sest minu 151 CDst on nii mõnigi selline, millelt on kuulatav ainult üks laul.
Hetkel kodus väga kõvasti nurriva kassiga.

Kas keegi teab, mis ühiskondliku transpordiga lahti on? Eelmisel kolmapäeval seiskus Keskturu juures tramm. Ei kõssanud teine 5 minutit. Kõige lõbusam oli asja juures muidugi see, et ma tahtsin Tartu bussile jõuda ning väljumisajani oli ka täpselt 5 minutit.
Laupäeval kiirustasin trammiga tööle. Ja endises Paberis jäi tramm seisma, sest kolleegmasin tahtis ühe sõiduautoga kukeboksi harrastada. Kannatajaks jäin loomulikult mina.
Öösel saabusin Tallinnast. Bussijaamas ei olnud ühtegi taksot.
Ootan põnevusega tänaseid trammi-trolli-bussiseikluseid.

Und ei ole. Nagu karul, kes septembris kohvi jõi ja siis talveunne ei suutnud jääda. Mina ei kohvi joonud. Lihtsalt mõtteid on nii palju ning need ei mahu pähe ära. Enamasti on mõlgutused tühised, ent sekka juhtub ka mõni tõsisem. Näiteks on mul ääretult kahju kõikidest nendest loomadest, kes auto alla on jäänud. Eelmisel nädalal oli põder ühes kohas mööda teed laiali. Tahtis kindlasti soola limpsida, aga leidis kurva lõpu. Või üleeile öösel seisis metskits keset teed ega liigutanud end. Ta kas oli juba löögi saanud või olid tema jalad lumekooriku tõttu katki. Kitse nukker nägu on siiani silme ees. Mis tast sai?
Täna vidus väike rebane üle tee.
Miks tulevad metsloomad metsast teele? Mis neid tõmbab? Kurb.

Ma siin mõlgutan mõtteid, et kas see ongi veebruari eripära, et absoluutselt KÕIK asjad nihu lähevad. Teist aastat juba järjest.
Igatahes olen väga pahas tujus ning hakkan nüüd vaikselt nukrutsema.

Vaata, aga vaata! Nüüd on jälle, mida oodata. Napola.
Samalt lehelt leidsin aga ka uudise, et Harry Potteri haud on saanud turismimagnetiks. Iisraelis, Tel Avivi lähistel Ramles asub Harry Potteri, endise briti sõduri, haud. Tänu oma nimekaimule Joanne K. Rowlingu teostes, on nimetatud haud saanud paljudele romaanisõpradele armastatud palverännaku paigaks. Tõeline Harry Potter langes võitluses 19-aastasena 66 aastat tagasi ning puhkab Ramles briti sõdurite surnuaias.

Täna käisin ma jälle Tallinnas. Sedapuhku kultuuri ei olnud. Oli hoopis 0-tuju. Üks tuttav tegi Kati Käppa ning vajas tehnilist abi. Lõpuks käisin veel sõna otseses mõttes endale tuhka pähe raputamas. Täna ju tuhkapäev!

Käisin "viiendal aastaajal" ehk Kölnis Karnevalil. Viimati sai seda tehtud aastal 2001 ja olin siis täiesti veendunud, et mina enam midagi sellist oma elus ei näe. Suutsin isegi mingite sakslastega kiskuma minna. Teadagi mille pärast. Ma rumal ei tulnud selle pealegi, et sakslased mööda oma kodumaad ei reisi, sest see on LIIGA suur. Aga mingi ime läbi sattusin ma taas Karnevalile. Huvitav, miks meil sellist kommet ei ole? Mulle meeldiks küll tänava ääres seista ja karjuda:"Kommi!" ning saada vaevatasuks peotäis šokolaadikompvekke. Igatahes olid elamused vapustavad.

LOGOPEEDILISI MÄNGE JA ETÜÜDE: "KARUD"

EESMÄRK: Arendada ilmekust. Õpetada eristama ja kasutama mitmesugust hääle kõrgust ja intonatsiooni. Õ-hääliku hääldamise harjutamine. Karudele iseloomulike kohmakate liigutuste matkimine.
VAHENDID: karude peakatted. Suur nukumööbel.
Mängivad 3 last (5 - 6-aastased lapsed). Sobib esitada peol.
KÄIK. Metsamajakeses elavad kolm karu. Isakaru, emakaru ja pisike karupoeg. Hommikul vara läheb isakaru korviga seeni korjama. Jätab emaga hüvasti: "Mõmm!" (jämeda häälega) ja läheb taarudes, jämeda häälega lauldes: "Mõmm-mõmm!"
Ema koristab tuba ja laulab keskmise häälega: "Mõmm-mõmm." Vaatab kella, ringutab ja hüüatab imestusega: "Mõmm!" Ruttab poega äratama, hellitavalt: "Mõmm-mõmm!" Poeg on unine, vehib käppadega, karjub peenikese häälega (jonnides): "Mõmm-mõmm!" Ema riidleb pojaga, kuid poeg jonnib ikka. Peagi tuleb isa koju ja küsib emalt: "Mõmm-mõmm?" ("Kas kõik on korras?") Ema kurdab (haledalt), et poeg ei viitsi tõusta: "Mõmm-mõmm!" Isa riidleb pojaga (jämeda häälega): "Mõmm-mõmm!" Poeg palub vabandust, vaikselt, haledalt, peenikese häälega: "Mõmm-mõmm!" Isa ja ema teevad pojale pai ja lähevad kõik koos jalutama.

Huvitav, kas keegi tänapäeval ka selliseid õppemeetodeid kasutab? Näiteks Saaremaal.

Tahtsin siia eile ka kirjutada, aga õhtul selgus, et Internetti ei ole. Tühja kah, olingi tegelikult väsinud. Käisin Tallinnas ennast kultuuriliselt harimas. Tartusse seda vist niipea ei jagu. Ja 2005. aasta ka Kultuuriaastaks nimetatud.
Ühesõnaga: "Sõprus". Käisin kinos "Samaaria tüdrukut" vaatamas.

Enne seda ajasin sisse aga ühe burrito, mille päritolu oli minu jaoks huvitav ja käisin Rahvusraamatukogus. Niisama.
Ma ei taha sellest rääkida, milliseid mõtteid see film minu tekitas vaid soovitan hoopis seda filmi kaema minna. Arvustusi võib lugeda siit ja siit.
Hiljem põrutasin bussiga Tartusse tagasi. Terve tee taidles bussis purjakil noormees Igor. Temaga kaasas olnud neiu Margit püüdis teda taltsutada ent andis lõpuks alla. Et sellest mölast pääseda, panin kõrvaklapid pähe ja kuulasin plaati. "Hargihallas, hargihallas," laulis Hedvig Hanson. Seoses selle plaadi kuulamisega tekkis mul küsimus, kas lauljal on õigus pannna plaadile haigena, so nohusena lindistatud pala. Kas see on kuulaja suhtes aus? Aga seda just Hedvig Hanson oma "Tule mu juurde" plaadil on teinud. 3. lugu "Kevadöö" on sisse lauldud nohuga. Tal niikuinii selline nohupärane hääl, aga see pala on kohe eriti nohune.
Lõpuks jõudsin ka koju ning siis selgus, et Internetti pole, aga sellest ma juba rääkisin.

Armas Ahviarmastus! Palju õnne aastaseks saamise puhul!

Öeldi, et igaühest peab kunagi see õige mees/naine saama. Sedasama arvan mina ka ja mulle tundub pealegi, et see õige mees/naine peab ikka füüsiliselt ja vaimselt tugev olema. Nii ma otsustasingi:
1) hakkan hommikuti sooritama virgutusvõimlemist,
2) lähen küünetehnikute kursustele,
3) loen läbi raamatu "Laura kakas püksi".
Pidev kirjutamisvajadus muudab elu veelgi ebarütmilisemaks. Aga praeguse kirjatöö tegemisel tuleb ju ikka kõik võimed välja panna, pingutada nii nagu võimalik. Aga siis kui tähtis paber käes, tuleb selline rõõmus ja kerge tunne, energiat jääb nagu ülegi...
Viskasin kassi saapaga. Tabasin esimesel katsel. Kadestamisväärne tabavustihedus!
Olen maksimalist. Küünetehnikukski lähen õppima seepärast, et omaenda küüned korda saada. Vaevalt neil tegemistel ja täiustamistel üldse kunagi lõppu tuleb...