Tallinnas, Inspiras, müüakse triibulisi lauajalgu. Üks jalg maksab 1140 krooni. Mida ma selle teadmisega nüüd peale hakkan?

Õhtul on jälle grilliorjus. Alati on nii, et ükskõik kus ma ka olen, pean ma grillima.
Teiste jaoks on see muidugi elementaarne, et mina olen siil udus.
Panin juba teisipäeval liha marinaadi mädanema, nii et peaks vist valmis olema.
Näm, näm.

Löön järjekordset päeva surnuks, kuna see kuu on lootusetult puus ja pole mõtet enam tõmmelda. Puhkused on kõik tuksi keeranud, kogun jõudu järgmiseks edukaks kuuks.

Minu eraelu võtab üha enam unenäolauliku Aleksander Tassa pereelu kuju.

"See sokk on nelja varbaga? Ei, ikka viiega - see puuduv viimane mängis mõnda aega peitusemängu. Huvitav, kas Leedu turul kaubeldakse kuuevarbaliste sokkidega...?"

Pesin koridori. Peale minu ei tee seda vist keegi (üha segasemaks jääb mulle koristusgraafiku mõte). Üks pardijalgadega mees tegi pardiporised jäljed just pestud põrandale.
Mõttes läkitasin tema suunas Korsika saarelt Niolost pärineva itku:
Pé far la to vendetta,
Sta sigur' vasta anche ella.

Palju õnne mulle! Viisin pesu tund aega tagasi õue kuivama. Siis oli see kuivem kui nüüd. Isal oli tavaks öelda: see pole õige hein, mis vihma pole saanud. Kohendustega saaks sama öelda ka ehk pesu kohta. Miks mina alati viimasena teada saan, et vihma sajab?

"Seetõttu oli radikaalse avangardi utoopia reduktsionistlik: kõigepealt taheti jõuda puhta, elementaarse vormini, mis oleks vaba kõigest ajaloolisest ja lokaalsest, ning siis panna see vorm kehtima universaalselt, globaalselt."
Oleksin võinud kirjutada ka kordi hullemaid tsitaate viimasest kultuuriajakirjast, kuid säästan siinseid lugejaid.
Kas sellist Vikerkaart me tahtsimegi?
Vikerkaare rigor mortis?

Sergei Manukjan elab!
Huvitav, kas need 90-kroonised kohad kontserdile Jazzis ainult mehed on väga klassikaraadiod?

Üleval tantsitakse jälle konnakeste rahvatantsu. Mürts-mürts.

Väljavõte minu kirjavahetusest:

ära aja mind vihaseks. NIBELUNG; NIBELUNG; NIBELUNG; NIBELUNG; NIBELUNG; NIBELUNG; NIBELUNG; NIBELUNG.

Ma tean ju, et on nibelung. Olen seda lugenud. Kolmes keeles lausa. Ega siis kohe mu peale karjuma pea!

Üle pika aja on Postimehes jälle midagi lugeda. Vähemalt mind ajab naerma. Näiteks:
Tali valda Pärnumaal terroriseerib kolmest karust koosnev jõuk, kes on üles kasvanud sealsamas Nigula loomade turvakodus. Karuhakatised on lammutanud juba ühe peldiku ning rüüstanud mitmeid koduhoove.
Või:
Rakvere Wesenberghi hotelli kööki trahvisid tervisekaitsjad 6000 krooniga, hotelli omaniku Märt Otsa sõnul lasub süü remondimeeste õlul. "Köögis oli ventilatsioonirike ja kuigi olin töömehed õhtuks kutsunud, tulid nad juba hommikul," kirjeldas Ots. "Nad ronisid jalgupidi lauale, kus valmistatakse toitu, ja just siis astusid kontrollid uksest sisse."
Ei vea mõnel üldse!
Veab aga inimesel, kelle ema annab talle 100 krooni selle eest, et ta koju ei tuleks. Ütleb kellaaja ka, millal alles tulla võib. Viimane ei olnud Postimehe uudis.

Einoh, praegu on täpselt selline tunne: Nälg näub esiti maos, sealt põikab ta peagi põksuvasse südamesse, kargab nagu kass lihava hiire kallale, ning siis vajub vägev mees kössi. Kivi pani asja jälle nii hästi paika.

Teeks täna nii, et ei kirjutakski siia midagi.

Käisin täna õelaste vanaonu poja abikaasa täditütrega bowlingut mängimas. Viimati sai neid palle viis aastat tagasi veeretatud. Loomulikult valisin moeteadlikuna roosad kuulid. Isiklikku rekordit seekord ei sündinud. Kahju oli ainult sellest, et mitte keegi ei tahtnud minuga tasuta ühineda. Vanarahvas teab rääkida, et omad vitsad peksavad.
Aga ega sellega õhtu meie jaoks ei piirdunud. Peale mõningast sihitut uitamist kesklinnas otsustasime minna mulle külla. Ühest asutusest haarasime kaasa rosinatega kohvikõrvase (ongi kohe selline sai olemas) ja läksime.
Nagu alati veeres jutt jumalale, vaimudele, surmale, vaesusele. Täna ka Feng Shuile. Tegin kindlaks, miks tudengiplika vaene on. Näed, asetab tema alati oma koti põrandale.
Ka ei ole tema portmonees kolme punase paelaga kokku seotud mündikest (minul on).
Õudusjutte sai ka räägitud. Raja tänava võsas pidid segased mehed öösiti ringi liikuma. Eesti fantoommehed. Tülitavad rahulikke kodanikke. Ülikooli territooriumil, kui ma ei eksi.
Ahjaa, mis sellesse õelaste vanaonu poja abikaasa täditütresse puutub, siis... Kui mul peaksid kunagi avalduma lesbilised kalduvused, siis ma hakkaksin suure tõenäosusega temaga semmima.

3 mormooni üritasid ristida kahte memmekest bussipeatuses. Alles hiljuti lugesin, misasja need mormoonid siis siin Eestis õieti ajavad. Ehee...
Lõpuks ometi omandasin dissertatsiooni, mida ammu ihaldasin.

Kahjuks näen ma oma katusepanniga valdavalt saksakeelseid taevakanaleid. Õnneks suudab Günther Jauch Wer wird Millionäri tunduvalt paremini juhatada kui mõni paks ja igav kaasmaalane (mida nad temas küll leiavad?). No tõepoolest, peale igat lauset tuleb südamest naerda. Kõikvõimalikud lihased on krampis. Milline spetakel! Tõeline nauding!Võiks ju võtta mingit rahustavat medikamenti, kuid mine tea, äkki tekitab see minus Steven Jonsoni sündroomi ja see oleks tõeliselt kurb ja valus. Kurb on ka see, et Herr Jauch suvepuhkusele läheb. Bonnes vacances!

Arvake ära, kes peale eilset hilisõhtust špiigel teefau vaatamist hakkab alati ust lukustama! Saksamaal käib üks fantoommees ringi ja varastab telkidest-hostelitest väikseid poisse. Iga kolme aasta tagant ühe. Ja mida ta nendega teeb, võite ise mõelda. Väga põnev öö oli mõnel inimesel igatahes. Kust sellised värdjad küll tulevad?

Praegu ETV-d vaadates pean isand von Baeriga nõustuma. No ikka sellega, kuidas ta Eesti mutid paika pani.

Tartu ülikoolis on tudengite tase tõusnud. Kuuldavasti kolgivad nad üksteist pudelitega vastu päid – pudelid purunevad, pealuud mitte.

Tänu Spordiennustus.ee-le saab Eesti Energia siiski oma raha minult kätte.

Tegelikult ei ole korteris elamine üldse mõnus. Need hääled! Välisuks langeb paukudes kinni, karjuvad lapsed koridoris, andetu pianist ei tea millises korteris, hullud naabrid. All pandi öö läbi pidu. Hommikul kuulati punn põhjas Sabrina Boysi. Vanad head ajad vähemalt meenusid.
Boys, boys, boys
I'm looking for the good times...

Täna kummitavad:
"El que no ha visto tortilla, no ha visto maravilla!" (kes hispaania keelt ei mõista, sellele võin tulevikus lisada ka tõlke)
ja
"Jah, Sinimägedest tulime küll ära, kuid teised Sinimäed jäid meist sinna maha - sissetungijatest!"

Mulle toodi täna Tallinnast Richard Bona kõige esimene tseedee.
Einoh, loomulikult on mul hea meel, aga tundub, et viimasel ajal on ebaloomulikult palju raha kulutatud raamatute, mööbli ja kulla peale. Nüüd haigutab rahakotis tühjus ning tasumata arved ajavad nutma.
Lisaks kõigele olen raamatutest väga väsinud. Eks ikka nende kõikvõimalike soodusmüükide tõttu.

Hommikul vara kuulab tema A voyage to Africa' t ja see teeb meele nii kurvaks. Võiks ju hoopis Kirkat kuulata, aga plaati ei ole.
Vaataks Operaator Kõpsi seeneriigis, aga meenuvad vanemate hõimlaste väited, et Operaator Kõps oli väiksena minu lemmikmultikas ning see teadmine häiriks mind vaatamisel.
No mida teha, mida teha...

Mälu pole enam see, mis ta oli ja kõik uus on unustatud vana ehk lugu sellest...
Algklassides sundis (just nimelt sundis) õpetaja pidama lugemispäevikut. Toona täitusid need üsna mõttetute kritselduste ja kohmakate joonistustega. Teadagi, mudilaste asi. Puudus vist ka korralik juhendamine. Põhikoolis kadus lugemispäeviku pidamise komme minu elust nii iseenesest. Tulid asemele "teised" päevikud. Hiljuti lisandus see veebi"päävik".
Täpselt kaks nädalat tagasi seisin ma aga fakti ees: olen raamatut lugenud, aga sisust ei midagi. Oleksin ma toona, näed, lugemispäevikusse (kas sellele sõnale sünonüümi leidub?)tähtsamad mõtted kirja pannud, oleks ehk midagi meenunud ja ma ei peaks kõike uuesti üle lugema. Huvitav oleks ka kindlasti - millised vapustavad mõtted siis ja milline tühjus nüüd.
Nõmedas rohelises klades on juba märkmed kahe raamatu kohta. Lihtsalt ei ole rohkem jõudnud. Kirjutada. Lugenud olen viis korda rohkem. Kirjutamisproduktiivsus ei jõua seega lugemisproduktiivsusele järele.

Miks mulle kolmapäevad ei meeldi?
"Kui mu käsi suudaks väljendada seda, mida süda tunneb." Lause filmist, mida kohe vaatama hakkan. 7 aastat Tiibetis.
Kõrvale krõmpsutan rabarbereid. Et nii hapu ei oleks, puistasin peale suhkrut (seda, mida kilode kaupa odava hinnaga kokku ostsin).
Elu ongi ilus, nagu ütleb Kaubamaja reklaam.

Vanasti võeti tülikatelt isikutelt elu...
nüüd ollakse nii kultuursed ja humaansed, et võetakse neilt ainult mõistus.

Käisin pühapäeval enda kunagise lasteaia hoovis. Millegipärast tekkis isu näha MINU PUUD. Nimelt istutasime mina ja veel kolm mängukaaslast, kellest hiljem said klassikaaslased, lasteaiast lahkumise puhul neli tamme - igaühele oma puu. Minu puu oli veel kõige väetim ja ma nutsin, sest kartsin, et see ei lähe kasvama. Isa lohutas mind, et küll hakkab kasvama. Mõned aastad hiljem igatahes kasvas.
Suur oli aga minu hämming, kui pühapäeval ei leidnud ma eest mitte ühtegi tamme. Olid hoopis pärnad. Ja viis, mitte neli. Kuhu tammed jäid? Ei ole alles enam ühte mängukaaslast, ei ole enam minu puu istutajat ja ei ole enam tammesid ka! Imelik.

Kas siin leidub kedagi, kes oleks nõus andma ahviarmastusele vikatiga niitmises eratunde?

Suurepäraline! Mets on koht, kus kasvavad palgid. Osadel on lehed, osadel okkad.
Poleks Maritzat vaatamas käinud, polekski seda teada saanud. Hetkel olen aga väsinud, sest tänu ebaregulaarsele bussiliiklusele pidin ma ebarahuldavate teeoludega kõnniteedel ebaloomulikus asendis olevate jalgadega siiski kodu suunas kulgema.

Taustaks mölisevast telekast: Hollandis lasi 500 euro eest üks tibi endale silmajuveeli panna. Näeb see välja nii:



Gerrit Melles - silmajuveeli leiutaja nentis, et kõikide teiste kehaosade jaoks on ehted olemas, aga silmal mitte. Samas kasutame me just silmi teistega kontakti loomiseks.
Mis muud kui süda silma!

Postimehe vahel oli kristlik üllitis täna!. Väga põnev lugemine. Kollasem veel kui Kroonika. Löön risti ette ja palvetan. Eksinud hingede eest.

Igale inimesele on sündides kaasa antud teatud arv suudlusi. Nagu ka hingetõmbeid. Sellised mõtted tulevad peale mitmetunnist santmaratoni.

Frederik + Mary = Love

Et pinnal püsida, tuleb olla pinnapealne.

Ei jõua ma mitte kuhugi.
Aga see-eest on mul Ilmar Talve "Eesti kultuurilugu". Kaua valmind, kaunikene.

Praegu köidab minu meeli Eurovision Songcontesti eelvoor. Ei ole varem selleaastate laulude vastu erilist huvi tundnud. Midagi erilist pole senini kõrva hakanud. Võibolla ainult Iisraeli meesterahvas, kes kohati meite Ivo Postit meenutas. Ukraina faforiitsust ma ei mõista - mingi tavaline soig ju. Mõni pala kõlab aga lausa plagiaadina. Kui Pettai seda näeks!
Kuidas ETV saab lubada endale pudikeelset puterdissaatejuhti? Nõrk.
There is no best today.

Kui kõigest siiber on, aitab siiber.net.

Hm. Mina ei tea jälle midagi ega kedagi. Igatahes maandus minu postkasti järgmine

TEADE.

UK tuntumaid poeete Benjamin Zephaniah esineb Eestis



13. mail kell 16.00 Tartu Ülikooli keeltemaja fuajees (Ülikooli 17)
14. mail kell 16.30 Tallinnas Balti Raamatumessi Arkaadia kohvikus Saku
Suurhallis (Paldiski 104b)
15. mail kell 18.00 Tallinnas Hobuveskis (Lai 47).

Briti Nõukogu kutsel esineb 13.-15. maini Tartus ja Tallinnas tänapäeva
Suurbritannia kuulsamaid poeete Benjamin Zephaniah. Poliitilise värvinguga
räppluule esitluste poolest tuntud Jamaika päritolu rastapoeet külastab
Eestit seoses Balti Raamatumessiga Tallinnas ja Prima Vista
kirjandusfestivaliga Tartus.

Briti telekanali Channel 4 korraldatud hääletusel valisid televaatajad
Benjamin Zephaniah viie kõige enam 2003. aasta poliitikat mõjutanud briti
hulka. Sellele võis kaasa aidata tõik, et Zephaniah tekitas palju meediakära
keeldudes avalikult kuningliku OBE ordeni vastuvõtmisest.

Zephaniah kogus tuntust 80ndate algul, kui punk- ja rastaliikumine olid
Suurbritannias haripunktis. Noored protestisid kõrge tööpuuduse ja kodutute
arvu pärast ning Zephaniah luulet võis kuulda demonstratsioonidel, noorte
kogunemistel, politseijaoskondade uste taga ja tantsupõrandal. Tänu neile
esinemistele on öeldud Zephaniah kohta, et ta on enim filmitud ja kõige
äratuntavam poeet UK-s. Zephaniah luule on musikaalne, radikaalne,
päevakajaline ning kõlab hästi nii tänaval, laval kui teles.

Zephaniah külastab Tartus ka Miina Härma Gümnaasiumi, kus viib õpilaste seas
läbi õpitoa.

Lisainformatsioon:
Briti Nõukogu 625 7788
Kadri Randmäe 56 654 345
Ursula Roosmaa 52 79 358

Avastasin tänu Sepp-Tuulelohele netist Tafenau & Neda CD täispikad salvestused. Nüüd ei tunne vähemalt kripeldust, et seda ikka veel saanud ei ole. Ei ole lihtsalt Tabasallu juhtunud.
Ja et on olemas estmusic.ee, sellest ei olnud mul ka õrna aimugi. Väikegi vaheldus naabrile, kes juba kolmandat aastat klimberdab klaveril ÜHTE JA SAMA lugu. Huvitav, kas mina käisin ka omal ajal 8 aastat naabritele närvidele? Vähemalt vahetus minu repertuaar veidi sagedamini.

Sõbrakesega läks õnneks.

Lähen lemmikuga arsti juurde. Talle tehakse süst, et ta uinuks. Ja siis opereeritakse. Loodan, et see õel tõpratohter temaga liiga julmalt ringi ei käi. Ning et uni ei oleks igavene. Hirmuga mõtlen Pärnu juhtumile. Seda kõike oleks võinud teha ka mu isa...
Täpselt kolm kuud möödas.

Nüüdseks on selgunud, et seos hoopis Hodleriga.

Lugesin täna Erica Pedretti Valerie'd. Kus see seos Novalisega siis on?

Mmm. Uus disain Bloggeril. Harjumatu.

"Härrased, vaadake seda pesukorvi siin! Laske oma mõttel saada selleks pesukorviks. Ja nüüd, härrased, laske oma mõttel saada selleks, mida mõtles pesukorv!"
Katkend äsja läbi loetud Penelope Fitzgeraldi raamatust Friedrich/Fritz von Hardenbergist.
Minu pesukorvil on peale tänast päeva üsna tõsiseid raskusi püsti seismisega. Sai teine tühjaks. Eks ma siis mõtlen, mida pesukorv mõtleb.

Quod potest fieri per pauca, non debet fieri per plura ehk ära grilli tuulise ilmaga teiste inimeste akna all ning ära tekita kulupõlengut. Ei ole vaja grillida ja teiste elamist tossutada! Inimesed ja nende täitmatus!

Vaat milleni võib viia suur loomaarmastus:
Mära kohalolekust erutunud täkk hammustas surnuks teda rahustada üritanud mehe, teatas Poola politsei. "Kahekümne nelja aastane mees, Robert R., sai pureda, kui ta püüdis rahustada oma hobust, kes oli lähedalviibiva mära tõttu rahutuks muutunud," ütles Szczecini politseikorrapidaja Reutersile.
Vankrit vedanud hobune muutus metsikuks ning hakkas külast läbi sõites perutama.
Lahkamine näitab, kas surma põhjustas mehe kägiveeni purunemine või selgrookahjustus, lisas korrapidaja.

Stop driving!
Jääb sätendama kergemeelses ilus
suur primadonna - igavene loodus

Täna ma tahaksin kellegagi pea ära vahetada. Mul on hirmus peavalu. Küll inimene on ikka vaene: ainult üks pea! Ja see valutab. Kuidas saaks inimene oma pea eest ära põgeneda?
Jeesus-Jensen

Küsimus ornitoloogidele: mis on selle linnu nimi, kelle tiivad on sini-must-valged. Triibulised. Nagu Eesti lipp.

Jäin vist veidi kauaks ära.
Vahepeal on olnud nii palju erinevaid kiusatusi. Ootan vihma, siis võiks süümepiinadeta arvuti taga istuda.
Suurimad üleläbielamised on seotud Tõrvas käimisega. Olen seal sadu kordi käinud. Pimedana vist, sest alles nüüd avastasin, kui kena koht Tõrva on. Ja seda ma ka ei teadnud, et Helme kirikul ei ole torni. Üleüldse, see kirik näeb pigem talu moodi välja. Mulgimaa oma veidrustega.
Umbrellaaktsiooni viisin läbi kohas, kus esivanemadki sellest osa said. Omamoodi.
Aga see Euroopa Liidu värk on hirmus väsitav. Lausa vaimu väsitav.
Muidu hakkan vist vanaks jääma - palavus tahab tappa (kuigi õiget kuumalainet pole veel olnudki). Vanasti oli 27 kraadi minu jaoks köki-möki. Nüüd ei saa hakkama kahekümnegagi (naljakas sõna! täielik ebard; ei saaks ju öelda näiteks kassigagi ühtegi normaalset lauset).
Iga algus on raske. Taasalgus.