Käisin eile Värskas Vanemuise rokkmuusikali "Peko" vaatamas. Kui uskuda Vanemuise kodulehte, siis oli see sel suvel viimast korda.
Hommikul põrutasin kommuunikaaslasega Tartusse ja sealt sõitsime teatribussiga Värskasse.
Kohapeal suutsime juba arvamust avaldada, et äkki on tegemist üritusega, kus jällegi ühtegi tuttavat ei näe (nagu eelmisel aastal klaasipuhuja etendusel Viljandimaa pärapõrgus - mulle ei meenu isegi selle koha nimi!). Mõnda tuttavat nägu siiski nägime. Küll aga oli see kindlasti suveüritus, kus ma olen näinud kõige vähem eestlasi päikeseprillidega. Vaadates ilma ma muidugi ei imesta ka.
"Peko" oli just nii hea nagu kiidetud. Muusikat oleks võinud muidugi rohkem olla. Kõike muud oli seal küllaga: välku, pauku, nalja, tragöödiat, tuld. Ja kohati olnuks subtiitrid abiks, aga kava aitas suures hädas välja. Ühesõnaga tore avalöök selleaastaste suveetenduste sarjale.
Kuna etendust ei tohtinud mingilgi moel jäädvustada, lisatud siinkohal illustratiivsed materjalid Vanemuise kodulehet. Fotode autor: Alan Proosa