Kas see on mingi saatuse iroonia või on see lihtsalt juhus, aga juba teist aastat järjest tulevad umbes samal ajal kurvad uudised. Ma ei teagi, kas olen kurvem kirjapapa lahkumise pärast või hoopis Tartu kogudusekaaslase Maśa pärast, kellega juhtus eile traagiline õnnetus ning kellest jäävad mulle ainult mälestused. Mälestused, kuidas ta kirikaias muru seest võililli juuris, Missadel liigselt vembutavaid lapsi näpuga viibutades korrale kutsus ja kuidas ta iga kord Dorise puusade vastu huvi tundis. Kuidas ta oma punases jopes ringis silkas. Ja nüüd teda enam lihtsalt ei ole. Kui ta poleks olnud vaegkuulja, siis oleks kõik ehk hoopis teisiti.
Rahu neile.
detsember 26, 2007
Jõulud on selleks aastaks peaaegu läbi. Õnneks. Rohkem lõunaid kolleegidega ja pereringis ei suudaks ma vastu pidada. Rohkem kingitusi ei tahaks ise teha ega ka saada. Stressi tekitab kogu see kupatus. Lausa haigeks teeb. Sõna otseses mõttes. 23. detsembri õhtuks oli mul palavik 39,3. Veel samal hommikul, kui magamistuppa viimaseid tapeeditükke seina kleepisin, oli kõigest hääl ära. Loodan, et tegemist on viirusega, mitte millegi tõsisemaga.
See aasta erineb teistest selle poolest, et meil on päris oma jõulukuusk. Esimene päris oma. Kahjuks ei tea ma, kas see lõhnab, sest lisaks palavikule ja köhale on mul ka nohu. Aga õnneks ma näen veel. Või õigemini ei näe ka hästi, sest Mimmu sai minu prillid kätte ja keeras nendelt sanga küljest. Lõhkus ikka korralikult ära, nii et enam parandada ei saa. Juba teised prillid kahe kuu jooksul. Tuleb jälle läätsedega solberdama hakata.
See aasta erineb teistest selle poolest, et meil on päris oma jõulukuusk. Esimene päris oma. Kahjuks ei tea ma, kas see lõhnab, sest lisaks palavikule ja köhale on mul ka nohu. Aga õnneks ma näen veel. Või õigemini ei näe ka hästi, sest Mimmu sai minu prillid kätte ja keeras nendelt sanga küljest. Lõhkus ikka korralikult ära, nii et enam parandada ei saa. Juba teised prillid kahe kuu jooksul. Tuleb jälle läätsedega solberdama hakata.
detsember 17, 2007
Pipparkakast
Jõulude eel, ajal ja järel saab kilode kaupa piparkooke ära söödud. Mõnel varasemal aastal valmistasin ise piparkoogitaina, viimastel aastatel pole aega olnud. Ja tingimusi ka mitte. Ma isegi ei tea, kas mu praegune gaasiahi üldse töötabki. Ma pole eriline gaasiinimene. Olen suutnud isegi ühe köögirätiku juba põlema panna, millest on muidugi hirmus kahju, sest sellel oli kena heegelpits ääres. Ise heegeldasin vähemalt 10 aastat tagasi.
Kunagi tulevikus on kõik ehk hoopis teisiti, sest juba järgmisel aastal (vist jaanuaris) saan uue köögimööbli koos elektripliidi ja ahjuga. Seniks järan aga poepiparkooke ja leian internetist väga kummalisi lehekülgi. Näiteks selle siin. Ma pole rootsi keelt kunagi üliilusaks pidanud, aga "kärleksfulla" ja "pipparkakan" on küll keelelised saavutused. Igatahes on seda piparkoogiretsepti väga huvitav lugeda. Noh ja piparkoogivormid on ka vastavad või nagu nad ise kirjutavad: "endast lusten begränsar fantasin".
Jõulude eel, ajal ja järel saab kilode kaupa piparkooke ära söödud. Mõnel varasemal aastal valmistasin ise piparkoogitaina, viimastel aastatel pole aega olnud. Ja tingimusi ka mitte. Ma isegi ei tea, kas mu praegune gaasiahi üldse töötabki. Ma pole eriline gaasiinimene. Olen suutnud isegi ühe köögirätiku juba põlema panna, millest on muidugi hirmus kahju, sest sellel oli kena heegelpits ääres. Ise heegeldasin vähemalt 10 aastat tagasi.
Kunagi tulevikus on kõik ehk hoopis teisiti, sest juba järgmisel aastal (vist jaanuaris) saan uue köögimööbli koos elektripliidi ja ahjuga. Seniks järan aga poepiparkooke ja leian internetist väga kummalisi lehekülgi. Näiteks selle siin. Ma pole rootsi keelt kunagi üliilusaks pidanud, aga "kärleksfulla" ja "pipparkakan" on küll keelelised saavutused. Igatahes on seda piparkoogiretsepti väga huvitav lugeda. Noh ja piparkoogivormid on ka vastavad või nagu nad ise kirjutavad: "endast lusten begränsar fantasin".
detsember 16, 2007
Põrsast kotis ei osteta ehk kuidas remondirindel siis ka läheb.
Põrsas nr. 1 ehk tapeet.
Neljapäeva öösel vastu reedet lõikasime kommuunikaaslasega magamistoa tapeeti. Helekollast väikese lillemustriga. Sellist, millel tuleb mustrit ajada. Kolm esimest rulli jooksis muster nii enam-vähem kokku. Edasi jooksid kaks rulli ideaalselt kokku ja viimane rull jooksis kolme esimesega jälle kokku. Ehk siis neli rulli sobisid omavahel kokku ja kaks omavahel, kuid need kaks ja neli omavahel päris ei sobinud. Erinevates seintes poleks ehk seda mustri erinevat lippamist märgata jäänud. Peale selle tuli aga välja, et ühte rulli oleks veel vaja. Reedel läksingi seda siis seitsmendat rulli ostma. Ikka samast partiist. Kodus mustrit ajades ei sobinud see aga ei nelja omavahel sobiva tapeediga ega ka ka omavahel sobiva tapeediga. Läksin siis poodi tagasi. Poes kisuti veel lisaks kolm kinnist rulli lahti ja sama muusika. Tundub, et mõnel tapeediliini operaatoril võib ehk probleeme tekkida, kuna kogu müügil olnud partii osutus praagiks ja läheb tagasisaatmisele. Minult võeti lahtilõigatud paanid poodi tagasi ja vahetati teise partii vastu välja. Poes eelnevalt kontrollisime müüjaga, et muster ikkagi jookseks kokku. Jooksis poes ja jooksis ka täna, kui tapeeti lõikusin. Hea et niigi läks, kuigi ajakadu oli meeletu.
Põras nr. 2 ehk magamistoa lükanduks
Eile panime magamistuppa uut põrandat. Kommuunikaaslase õde oli nii kena, nõustus appi tulema ja mind koolitama. Nii sai otsustatud, kuna ehitusmees, kelle suure otsimise peale leidsin, küsis ruutmeetri põranda paigaldamise eest 200 krooni.
Poole toa pealt tekkis aeganõudev takistus. Meie magamistoal on lükanduks. Kuna puitparkett kergitas varasema võrreldes põranda kõrgust tunduvalt, siis ei läinud uks enam kinni. Õnnetuseks ei käi uks ära ka (kui just seina ära ei lammuta). Ja nii me siis saagisime ukse alt jupi maha. Aega võttis, aga asja sai. Ehk siis tulemus sai ilusam, kui oleksime uskunud. Ja ilusam, kui see oli enne.
Põrandaga olen ka väga rahul, kuigi põdesin mitu nädalat, kas sai ikka õige valik tehtud. Sama lugu tapeediga. Võiksin oma otsustes rohkem kindel olla.
Ja klikiga põranda paigaldamine ongi peaaegu nii lihtne nagu räägitakse.
Põrsas nr. 1 ehk tapeet.
Neljapäeva öösel vastu reedet lõikasime kommuunikaaslasega magamistoa tapeeti. Helekollast väikese lillemustriga. Sellist, millel tuleb mustrit ajada. Kolm esimest rulli jooksis muster nii enam-vähem kokku. Edasi jooksid kaks rulli ideaalselt kokku ja viimane rull jooksis kolme esimesega jälle kokku. Ehk siis neli rulli sobisid omavahel kokku ja kaks omavahel, kuid need kaks ja neli omavahel päris ei sobinud. Erinevates seintes poleks ehk seda mustri erinevat lippamist märgata jäänud. Peale selle tuli aga välja, et ühte rulli oleks veel vaja. Reedel läksingi seda siis seitsmendat rulli ostma. Ikka samast partiist. Kodus mustrit ajades ei sobinud see aga ei nelja omavahel sobiva tapeediga ega ka ka omavahel sobiva tapeediga. Läksin siis poodi tagasi. Poes kisuti veel lisaks kolm kinnist rulli lahti ja sama muusika. Tundub, et mõnel tapeediliini operaatoril võib ehk probleeme tekkida, kuna kogu müügil olnud partii osutus praagiks ja läheb tagasisaatmisele. Minult võeti lahtilõigatud paanid poodi tagasi ja vahetati teise partii vastu välja. Poes eelnevalt kontrollisime müüjaga, et muster ikkagi jookseks kokku. Jooksis poes ja jooksis ka täna, kui tapeeti lõikusin. Hea et niigi läks, kuigi ajakadu oli meeletu.
Põras nr. 2 ehk magamistoa lükanduks
Eile panime magamistuppa uut põrandat. Kommuunikaaslase õde oli nii kena, nõustus appi tulema ja mind koolitama. Nii sai otsustatud, kuna ehitusmees, kelle suure otsimise peale leidsin, küsis ruutmeetri põranda paigaldamise eest 200 krooni.
Poole toa pealt tekkis aeganõudev takistus. Meie magamistoal on lükanduks. Kuna puitparkett kergitas varasema võrreldes põranda kõrgust tunduvalt, siis ei läinud uks enam kinni. Õnnetuseks ei käi uks ära ka (kui just seina ära ei lammuta). Ja nii me siis saagisime ukse alt jupi maha. Aega võttis, aga asja sai. Ehk siis tulemus sai ilusam, kui oleksime uskunud. Ja ilusam, kui see oli enne.
Põrandaga olen ka väga rahul, kuigi põdesin mitu nädalat, kas sai ikka õige valik tehtud. Sama lugu tapeediga. Võiksin oma otsustes rohkem kindel olla.
Ja klikiga põranda paigaldamine ongi peaaegu nii lihtne nagu räägitakse.
detsember 10, 2007
Nii kuramuse kiire on kogu aeg. Nii kuramuse kehv ilm on kogu aeg. Ja nii kuramuse pime on. Viimasel teemal rääkisin just kommuunikaaslasega ja meie meelest oli Tartus ikka tunduvalt valgem elada. Olen kõigest nii tülpinud, et ma isegi ei nuta enam Emajõge taga. Poleks ka aega, sest see kulub valdavalt korteri remontimise peale. Või vähemalt selleks ettevalmistuste tegemise peale.
Dorisele tuleb ka midagi panustada, sest ta käib nüüd kaks korda nädalas kaheks tunniks lastesõimega harjumas. Mul on meeletud süümepiinad, aga katsun olla tugev. Uni on lapsel kehvemaks muutunud ja ei ole just rõõm näha suurest nutmisest siniste silmaalustega last. Kasvataja, pardon - nüüd on nad ju õpetajad - ei suutnud isegi mu lapse nime meelde jätta. Noh, vanust oli tal kah juba üksjagu, aga seda enam võiks tal olla kogemusi ja vilumust.
Täna käisime Dorisega raeplatsil jõululaadal. Puhtjuhuslikult hakkasin rääkima "vorstikesed otse Saksamaalt" maaletoojaga ehk siis pesuehtsa saksa papiga. Viimane hakkas mu tütrele nii õudsalt meeldima, et tahtis ainult papi süles olla. Ja vorst maitses lapsele ka väga. Sellised mõnusad hetked teevad tuju kohe heaks. Selliseid hetki võiks olla veidi rohkem, aga mitte liiga palju. Siis polekski elul nagu midagi viga.
Dorisele tuleb ka midagi panustada, sest ta käib nüüd kaks korda nädalas kaheks tunniks lastesõimega harjumas. Mul on meeletud süümepiinad, aga katsun olla tugev. Uni on lapsel kehvemaks muutunud ja ei ole just rõõm näha suurest nutmisest siniste silmaalustega last. Kasvataja, pardon - nüüd on nad ju õpetajad - ei suutnud isegi mu lapse nime meelde jätta. Noh, vanust oli tal kah juba üksjagu, aga seda enam võiks tal olla kogemusi ja vilumust.
Täna käisime Dorisega raeplatsil jõululaadal. Puhtjuhuslikult hakkasin rääkima "vorstikesed otse Saksamaalt" maaletoojaga ehk siis pesuehtsa saksa papiga. Viimane hakkas mu tütrele nii õudsalt meeldima, et tahtis ainult papi süles olla. Ja vorst maitses lapsele ka väga. Sellised mõnusad hetked teevad tuju kohe heaks. Selliseid hetki võiks olla veidi rohkem, aga mitte liiga palju. Siis polekski elul nagu midagi viga.
Tellimine:
Postitused (Atom)