Uskuge või mitte, aga olen praegu Moskvas...
Tore olemine. Kohv ees ja puha.
Olen Moskvas varemgi käinud. Kord oktoobrilaps-eelikuna ja teine kord juba oktoobrilapsena.
Akna taga virvendab juba mitukümmend minutit üks vanamees, kel pihus kubu mingeid kollaseid lilli. Tulbid vist. Huvitav, keda ta ootab? Armastatut? Vaevalt. Pigem üritab ta neid möödujatele pähe määrida. Aga kubu ei taha kuidagi väheneda...

Mulle meeldib osta raamatuid, mis on läbi müüdud.
Näiteks ajasin ma aastaid tagasi taga Varraku "Dinosauruste radadel". Mina ei tea, kust kirjastuse töötaja selle paarinädalase otsimise tulemusena välja võttis, aga dinosaurused ma endale sain.
Mõned nädalad tagasi soetasin Henno Käo "Väike rüütel Rikardo" sarjast Minu esimene raamat. Kõikjal raamatupoodides öeldi, et toode on läbi müüdud. Mina leidsin aga ühe eksemplari Mustamäe Prismast. Üks jäi minust veel sinna.
Täna leidsin Tartu ülikooli raamatupoest Philippe Delermi "Väikesed naudingud". Jällegi läbimüüdud toode. Viimase teose vastu hakkasin suuremat huvi tundma peale Theatrumis käimist. Eva Eensaare ja Maria Petersoni esitatud laulude vahel luges Helena Vooglaid neid palakesi nii mõnusalt.
Ja see "Bumps!" on täielik saast. Reet Rand ja tema tõlkimisoskused ei kõlba kuhugi. Aga ka selliseid raamatuid peab lugema. Eks ikka sellepärast, et hinnata paremini väärtkirjandust. Ma siis laenan seda saasta tuttavatele vanatüdrukutele, et ost hoolimata odavast hinnast täiesti mõttetu ei oleks.

Lubage-Ma-Voolan-Ära-Siit-Arvuti-Tagant. Läksin Tallinnasse.

Käisin täna Viljandis. Muuhulgas külastasin ka oma sealset lemmikraamatupoodi. Lemmik on viimane lihtsal põhjusel - seal on raamatud üliodavate hindadega. Näiteks soetasin 28.12.2002 Nikolai Baturini "Apokalüpsise" vaid 25 krooni eest. Enne maksis teos 59 krooni. Eesti Raamat müüb seda hetkel "soodushinnaga" 50 krooni. Hoolimata sellest, et ma ei tohiks mitte midagi osta, sest investeerisin eile peaaegu 28 000 ei kuhugi, sai täna minu omaks Zoe Barnesi "Bumps!". Erinevalt raamatu kangelannast ei ole mina sarmikas, seksikas, edukas ega rase.
Ja ma käitusin vist poes veidi nipsakalt ka, aga ma ei saanud teisiti. Nimelt oli esoteeria alla liigitatud Jüri Lina "Skorpioni märgi all". Võtsin raamatu ja soovitasin selle õigesse kohta panna. Müüja-noormees puikles alguses küll vastu, kuid tutvus veidi raamatuga ja noogutas mulle tunnustavalt. No kui ikka väga tahta, siis võiks Lina ju esoteeria alla ka pista.
Kodus leidsin postkastist "Küüniku sõnaraamatu". Kena, kui raamatuid kingitakse. Aga nüüd hakkan lebotama. Laiskleja kohta on muide selles sõnaraamatus öeldud: Laisklejad on inimesed, kes roostetavad loorberitel.

Aeg-ajalt harrastan kuulata vinüülplaate. Mõnus on punase sametpadjaga plaatidelt tolmu pühkida ning nõel ettevaatlikult plaadile asetada. Millegipärast meenub mulle kohe muusikakooli muusikaajaloo õpetaja. Küll tema mässas alati tunnis mustade ketastega.
Täna oli jälle nostalgiameeleolu. Valituks osutus The Wave Girls and their Band ja selle folkhitid "I’m Homesick When Apple-trees Blossom", "The Merry Band", "Merry Grandpa", "There’s the Rye-Field" ja "It’s Night Again, Senorita".
Kuidas võiksid need pealkirjad küll maakeeli kõlada?

Naabritest penskarid on jälle hakkama saanud! Terve maja ümbrus haiseb kassikuse järele. Mõistatasin, kust see tulla võib. Loomulikult sellest liivast, mis libeduse vastu maha on puistatud. No on ikka mõistus mõnel inimesel!

Täna sain teada, milline näeb välja Gröönimaa lipp. Sümbioos Poola (ja Tartu) lipust ning Jaapani lipust. Ülemine riba valge, alumine punane. Keskel munalõikuriga pooleks lõigatud ring - ülevalt punane, alt valge. Hämmastavalt kaunis.

On ikka ihnuskoi küll see Michael Schumacher! Ise teenib iga vormelisõdu ajal 1,8 miljonit Eurot tunnis, aga oma lastele annab ainult kaks Eurot nädalas. See teeb 32 krooni nädalas. Mul kulub kassi peale ka nädalas rohkem raha.

Ingel, kringel, vii mind taeva,...
panen sulle kellad kaela,
kellad kaela, kelgu taha,
kelgu taha,...

Kas seda saab kraapida? Ei.
Kas seda saab pähe panna? Ei.
Kas see uriseb? Ei.
Kas see on tavaliselt soe? Jah.
Kas seda saab juhtida? Teadmata.
Kas see on elav? Teadmata.
Kas see nõuab kontakti teiste inimestega? Arvatvasti.
Kas see töötab elektriga? Ei.
Kas see on väike? Teadmata.
Kas seda võib kontorist leida? Jah.
Kas sellest leidub erinevaid sorte? Jah.
Kas sellel on filmidega midagi pistmist? Ei.
Kas see teeb hääli? Ei.
Kas selle on teinud inimene? Ei.
Kas te olete seda tegelikult näinud? Ei.
Kas te võite seda oma sõpradega koos kasutada? Jah.
Kas see tuleb millestki Suuremast? Teadmata.
Kas see liigutab end? Ei.
Kas seda võib leida majast? Arvatavasti.
Kas see põleb? Ei.
Kas see on ohtlik? Arvatavasti.
Kas see on väiksem kui leib? Irrelevantne.
Kas see on koormav? Jah.
Kas see kasvab ajaga? Ei.
Kas seda võib kirikust leida? Pigem mitte.
Kas seda saab üles tõsta? Ei.
Kas see on lame? Ei.
Kas see on tugev? Ei.
Kas see valmistab inimestele rõõmu? Ei.

Järelikult saab tegemist olla ainult gripiga.