Idüllist tülli

Karantiin on huvitav. Kui muidu meeldib mulle jalutades teiste inimeste akendest sisse vahtida, siis nüüd näen videokoosolekutel kolleegide kodusid. Kollaseid lagesid, mis vajaksid värvi, hästi pandud tapeete, maitsetuid tapeete, viltuseid maale, õitsvaid taimi.

Huvitav, kuidas mõjub praegune kriis paarisuhetele? Kas pigem positiivselt või rohkem idüllist tülli?

Fafafaa

"Meil oli aprilliks Itaaliasse reis plaanitud. Nüüd oleme rahast ilma." Fafafafaaa. Ma ei hakanud vastu ütlema, et ma plaanisin New Yorki minna, aga jääb minemata. Fafafafaaa. Las inimene tunneb ennast tähtsana. Fafafafaaa. "Mõtle, me käisime ..." Fafafafaaa. "Mõtle, me tegime..." Fafafafaaa. 

Teiesuguste Fafafafaaa-de pärast peamegi kodus istuma. Teiesuguste Fafafafaaa-de pärast ongi viirus mööda ilma laiali ja maailm muutunud. Sest teile ei jõudnud, mõnele ei jõua siiamaani, kohale, et Maa suudab rahuldada meie vajadusi, aga ahnust ta rahuldada ei suuda. Fafafafaaa. 

Learn French while you sleep

Mida inimesed kõik välja ei mõtle! Üks tobedamaid asju, mille otsa viimasel ajal komistanud olen, on juutuubi õppevideo prantsuse keele õppimisest magamise ajal. Alustuseks soovitatakse telefoni- või iPadi ekraan pimedaks keerata, et valgus ei segaks magamist. Ja siis võib õppetöö alata. Põnev-põnev. Kas tõesti on 5-tunnisel seansil sama mõju nagu padja alla pandud õpikul?
Segaseks jääb mulle ainult see, miks õpetaja näitab skeeme ja toob näiteid, liigutab hiirt ja markeerib teksti, kui õppur samal ajal sügavalt magab. Või siis esitab küsimusi, millele kunagi vastuseid ei tule. Sellegipoolest võiks proovida. Äkki osutub efektiivseks.

Igatsus kunsti järele

Igatsen natuke "tavalist" elu. Läheksin hea meelega näitusele, aga kõik on kinni. Üritasime täna KUMUsse sisse saada, ent ustest kaugemale turvamees ei lasknud. Küsis nime, tudeeris pakikesi täis lauda, pistis jõupaberist kotikese pihku ja pakaa. Kunsti võime kodus raamatutest uurida. Aastapääse seisab jõude. Virtuaalselt saaks mingigi elamuse.

Mõnnakas

Sattusin ühele suvalisele lehele ja leidsin sealt mõnnaka. Mõnnaka definitsioon on: Üks-suurus-kõigile hiiglaslik teki ja pusa hübriid, mis hoiab sind soojas nii kodus, reisi, kui töö juures.
Ma kohe tahaksin seda mõnnakat lives näha, et kas see ikka on nii mõnna ja kas selles on ikka nii mõnna grillida, et see mõnnaka nime väärib. Välja näeb mõnnakas täitsa mõnna.

Esimene stuudio

Saates istub üks blond naisterahvas, kes räägib iseendale vastu. 

"Avaliku sektori kulusid tuleks kärpida." vs "Kriisikomisjonis on liiga ühtse taustaga inimesed. Komisjoni võiks kuuluda rohkem inimesi, erinevatest eluvaldkondadest." Huvitav, kas need "spetsialistid" oleksid nõus tasuta tööd tegema?

"Avaliku sektori kulusid tuleks kärpida." vs "Riik võiks osta Boltilt mitmesugust kojukandeteenust." Eeeee. Kuidas sellega avaliku sektori kulusid kokku hoitakse?

Saatejuht oli muidugi nii möku, et jättis küsimata, kuidas oleks lugu riigikogulaste palkade külmutamisega. 

Kuutõbine taksojuht

Bolti tegelinski tuli välja hiigelkerjamispalvega Eesti riigilt, mida loodetavasti siiski ei täideta. Mõnda aega on nad turul tegutsenud. Headel aegadel. Ning pole suutnud "ametlikult" midagi halbadeks päevadeks säästa. Nüüd peaks neid uskuma, nagu suudaksid kahe aastaga 50 miljonit tagasi maksta?! Firmale, mis ise ka ei tea, mis selle tegevusala on?! Ha. Ha. Ha.

Selliste taksisti(de)ga kliente vedades? Üks neist läheb igal täiskuuperioodil hulluks. Ebanormaalselt hulluks. Mul küll selle firma vastu usaldust pole. Ei kasuta nende teenust ka.

Helme ei anna kätte

Midagi selle esivanemate kodukandiga on. Tihtipeale, kui otsin seal mingit kohta, ei leia. Suvel ei leidnud esiema talukohta, mis alles olema peaks. Puutusin aga kokku kurja ära joodud näoga külamehega ning jutukate mõisaremontijatega.
Helme vana kiriku asukohta ka ei ole suutnud leida.
Ning oi kui mitu korda oleme püüdnud jõuda Rubina rappa, aga alati läheb midagi nihu. Täna jälle. Keeldun Rubina rappa enne minemast, kui olen saanud konkreetsed juhised, kuidas sinna minna.

Kus mu kamm on?

Kolm nädalat karantiini, millest esimese veetsin küll haiglas, mõjuvad asotsiaalselt. Formaalselt pole ma kodutu, aga mitteformaalselt näen juba peaagu nii välja.
Onlinekoosolekutel väldin kaamera kasutamist, sest siis ei näe mind keegi. Pole neil vaja teada, et kannan juba nädal aega samu riideid, mis on piisavalt laiad. Pealinnas saab liiga tihti käidud... Kamm on ka kuhugi kadunud.  Niikuinii leian selle TEA entsüklopeedia vahelt. Sealt, kus kirjutatakse islamist. Varsti pole enam üldse oluline, kuidas välja näeme. Peaaegu terve nägu tuleb kogu aeg maskiga katta. Uus reaalsus. Huvitav, kas burkades inimestele ei hakka viirus nii kergelt külge?

Lennuk lendas

Viimasel ajal olen paremini maganud. Võib-olla on närvid paremas seisus, olen karmavõla tasunud või tuleneb see hoopis sellest, et lennukid ei lenda enam. Lugesin kunagi uurimust, et lennutrajektoorile jäävates majades elavate inimeste uni on kehvem.
See vaikus on naljakas. Ja veel naljakam oli täna lennukihäält kuulda. Tabasin end mõttelt, et kas tõesti? Nagu lapsepõlves sai taeva poole lehvitatud, kui kaugusest lennukit nägin. Siis ei lennatud nii palju.
Pühapäeval kuulasin ka kõrvad kikkis, et kas Hiinast tuleb lennuk, aga Hiina on teispool Tallinnat ning selle lennuki maandumist ma küll ei kuulnud.
Frankfurt on vist ka teises suunas. Lufthansa lendavat praegu Tallinnasse tihedamini kui Pariisi. Aga mina seda ei kuule...

Minu korteri pealinn

Ajapikku kujunevad inimesel välja lemmikkohad, kuhu ikka ja jälle reisitakse. Külastasin taas kööki, oma korteri pealinna.

Allikas: FB

Mu psühhiaater ütles tänasel videoseansil, et selles pole midagi imelikku, et asjadega kõva häälega räägin. Palus mul uuesti ühendust võtta, kui asjad hakkavad minuga rääkima.

Pankrott, majavaimud ja purgisupi-staarkokk

Koroona siin ja koroona seal. Vahelduseks on hea lugeda, kuidas Esimene Eesti elab.
Beatrice on pankrotis. Keegi ei taha tema kalleid riideid, keegi ei taha šampanjat juua. Restoraniäriga on samuti lõpp. Üürikorterist tõsteti välja. Uus soetati vanalinna. Mul ei ole vanalinnas kunagi korterit olnud. Aga ma pole kunagi pankrotis ka olnud.
Tanel Talve  Voose külast eksponeerib oma kätetööd, mida kunagises vanaema majas teinud on. Kui tema sai hakkama, siis peaksin ka mina hakkama saama, sest erinevalt temast tean ma juba praegu, et maja hakatakse remontima katusest ja vundamendist, mitte pööningule rajatavast magamistoast. Majavaimude auks pitsi tõstmisega oleksin aga ettevaatlik.
Ja lõpetuseks artikkel staarkokk Luisa Rõivase kokandusalastest saavutustest. Tal olevat lausa Instagrami-konto, kus oma köögikatsetusi tutvustab. Purgisupp suitsuvorstiga, Blå Bandi tex-mex pakiroog. Omalt poolt soovitaksin veel Felixi sügavkülmutatud pitsat. Nii põnev! Peaks vist Instagramis konto tegema.

Mulle vist ei meeldi inimesed

Nii kummaline – mul ei ole aega.
Praegune segane aeg võiks ju minusugusele täielik meelakkumus olla, aga ei pole. Ja kõige kummalisem on see, et ma ei saa aru, kuhu aeg kaob. Ma ei tee rohkem tööd. Ma istun kodus ja seega jääb tööle minemise-tulemise aeg alles. Ometigi olen õhtuks kutu ja ei jõua isegi raamatuid lugeda.
Kas tõesti mõjub see nii rusuvalt, et iga päev on pikad-pikad online-koosolekud?
Praegu on üliintensiivne suhtlemisperiood. Saan päevas mitukümmend meili mitmekümne lingiga siia ja sinna. Televiisoris näidatakse ka kogu aeg, kuidas keegi midagi teeb. Mõeldakse mingeid jaburusi välja, et meelt lahutada. Laulge laule kaashäälikuta, tehke mõne maailmakuulsa kunstniku kuulsat maali järgi, istuge aknalaual ja laske end väljast fotografeerida, käige selles või tolles muuseumis virtuaaltuuril, külastage Giza püramiide, vaadake Prantsuse balletti ja Estonia "Fausti", osalege 45-eurosel virtuaalkokakursusel (hind ei sisalda toiduaineid!).
Ma tean, miks ma nii väsinud olen. Normaalsel ajal olen omaette ja ei saa sellest infomürast osa. Nüüd tungib kõik peale. Peaks vist juhtme lihtsalt seinast välja tõmbama.

Välk

Ma ei mäleta, et oleksin näinud ja kuulnud juba 2. aprillil välku. Aga see just hetk tagasi juhtus. Nüüd võib mättale istuda.

Minu elu

Ma olen 15630 päeva vana.
Ma olen oma elust  5210 päeva maha maganud.
Aastates teeb see 14, 26 aastat.
Ja protsentides elust 33.
Sünnist saadik olen olnud 529 korda täiskuu mõju all.
Koeraastates olen 209-aastane.
See arvutab ise.
Keskea rõõmud.