Vaheajal üritasime kohvikus löögile saada, ent sealsed teenindajad suutsid 20 minuti jooksul kahekesi vaid 20 teatrikülastajat teenindada. Keskeltläbi kulutas letitibi kaks minutit ühele kliendile. Sellise tempo juures mina loomulikult letini ei jõudnudki. Kui aeglane võib ikka üks inimene olla! Või siis kaks inimest.
Teatrist väljudes oli mul trepil tõsiseid raskuseid püstiasendisse jäämisega. Ja ma polnud ainus. Loodan, et Lauri Leesi jäi ikka püsti. Ta oli nii palju vaeva näinud ning end kenasti riidesse pannud.
Kuna käisin teatris, siis Eesti Laulu ei näinud, küll aga sain koduteel teada, kes võitis. Muidu oleks kogu see värk mind külmaks jätnud, aga kuna Uku võitis, siis ... Tegelikult Uku võit üllatas mind, sest ta ei võida ju kunagi. Lugesin internetist kommentaare ja ei saa aru, kustotsast see laul slaavipärane on. Samuti ei saa ma aru, mida selles Jaagupis leiti. Ning Laural soovitaks natuke soojemaid ja pikemaid rõivaid kanda, siis ei ole vaja oma neeruvaagnapõletikust meedias pasundada. Ma enne ei teadnudki, et see eluaegne haigus on. Mul vist vedas, et sellest lahti sain.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar