Kuradi hiinlased

Kuigi mulle sobib kodus töötamine hetkel suurepäraselt – vaja operatsioonist taastuda – siis tegelikkuses eelistaksin vana olukorda sada korda rohkem.
Iga päev on mingid online-koosolekud. No enam ei jaksa. Ei taha. Kogu aeg on selline tunne, nagu oleks midagi unustanud või midagi oleks tegemata. Tegelikult pole ka kohta, kus omaette olla. Tuleb ette sedagi, kus kolmekesi korraga levis olema peame. Häirib.
Positiivne on vaid toitumine. Teen taas korralikult süüa. Paastust pole sel aastal tervise tõttu asja.
Ja nagu neetud, on praegu ilm üliilus.
Kuradi hiinlased! Söövad oma nahkhiiri ja rotte!

Hakkab ajudele

Pidevalt ekraani taga istumine hakkab ajudele. Vahelduseks oli päris mõnus märtsikuu Loomingut lugeda. Nikolai Baturini eksabikaasa ja laste mälestusi. Minu isa mulle küll nii ilusaid kirju ei kirjutanud. Ta ei kirjutanud üldse mulle midagi. Vanemaid ei saa valida...

Itaallased surevad välja

See on kohutav. Ja meil jätkub endiselt süüdimatuid inimesi, kes aru ei saa.
Tervis on rahuldav.

Kodus

Mulle ei meeldi haige olla.Mulle ei meeldi arsti juures käia, sest mida rohkem ma arsti juures käin, seda haigemaks ma jään. Kui aega saaks tagasi kerida, siis teeksin seda ja läheksin esimese valu ilmnedes kohe arsti juurde. Aga ei saa... Seekord siis nii.
Küll aga hakkas mul PERHi operatsiooniosakonna õdedest ja sanitaridest kahju. Kurb oli vaadata, kuidas nad bürootoolil varastel hommikutundidel tukastasid, et energiat koguda. Milline raske ja ennastsalgav töö. Koroonaviiruse paistel tunnen hirmu, mis saab, kui arstid rivist välja langevad. Siis on kõik.
Inimesed, olge üksteise suhtes hoolivamad.

EMOs

Mis mul viga on? Koju vist ei saa...

WC-paber

Mul on tõsiselt kahju inimestest, kellel ei ole rulligi tualettpaberit kodus.
See, mis poodides eile ja täna toimus, ajab lihtsalt naerma. Ei ole võimalik.

Mis sul kotis on?

Linnas ringi jõlkudes on hakkab nii mõndagi silma-kõrva. Mõnikord tekib küsimus, miks inimesed oma tuttavatelt kõiksugu asju pärivad. Näiteks olen viimasel ajal mitmel korral kuulnud, kuidas üks sõbranna uudishimutsedes teiselt sõbrannalt küsib, mis tal kotis on. Senini on kõige naljakam kooslus olnud Apollo raamatuspoes kuuldu: tšillipipar, kolm tomatit ja mahl. 

Mis see teiste inimeste asi on, mis kellelgi kotis on?!

Päikese lapsed ja Eesti Laul 2020

Käisin Draamateatris M. Gorki "Päikese lapsi" vaatamas. Ei teagi nüüd, kas meeldis või mitte. Miski häiris. Nagu Eesti teatris üldse viimasel ajal. Aga vähemalt Borodini tundsin ära. 79. aasta etendus ei kannata muidugi üldse mingit kriitikat. Praegune oli ikka tunduvalt parem.

Vaheajal üritasime kohvikus löögile saada, ent sealsed teenindajad suutsid 20 minuti jooksul kahekesi vaid 20 teatrikülastajat teenindada. Keskeltläbi kulutas letitibi kaks minutit ühele kliendile. Sellise tempo juures mina loomulikult letini ei jõudnudki. Kui aeglane võib ikka üks inimene olla! Või siis kaks inimest.

Teatrist väljudes oli mul trepil tõsiseid raskuseid püstiasendisse jäämisega. Ja ma polnud ainus. Loodan, et Lauri Leesi jäi ikka püsti. Ta oli nii palju vaeva näinud ning end kenasti riidesse pannud.

Kuna käisin teatris, siis Eesti Laulu ei näinud, küll aga sain koduteel teada, kes võitis. Muidu oleks kogu see värk mind külmaks jätnud, aga kuna Uku võitis, siis ... Tegelikult Uku võit üllatas mind, sest ta ei võida ju kunagi. Lugesin internetist kommentaare ja ei saa aru, kustotsast see laul slaavipärane on. Samuti ei saa ma aru, mida selles Jaagupis leiti. Ning Laural soovitaks natuke soojemaid ja pikemaid rõivaid kanda, siis ei ole vaja oma neeruvaagnapõletikust meedias pasundada. Ma enne ei teadnudki, et see eluaegne haigus on. Mul vist vedas, et sellest lahti sain.