Liugu ei lasknud ja putru ei söönud. Hernesuppi ka ei söönud, sest ise pole aega suppi keeta ja ega hernesupp ilma lihata vist eriti ei meki ka. Vastlakukleid ka ei söönud - tehku seda teised minu eest. Ses suhtes täiesti ebatraditsiooniline vastlapäev.
Homme algab suur paast. Ma pean välja mõtlema, millest ma sel aastal loobun, sest liha ja alkoholi ma enam ei tarbi ja seetõttu peaks paast mulle eriti kerge olema. Neile tuleb leida mingi asendus. Üks asi, millega ma liialdan, on kindlasti töö. Kahjuks ei ole võimalik tööst paastuda.
Soetasin Sofi Oksaneni "Kui tuvid kadusid".
1 kommentaar:
Kommid äkki või on see liiga triviaalne?
Ma ise olen mõelnud, et hea oleks loobuda rääkimisest. Aga seda ei saa praegu lubada, võibolla kunagi hiljem.
Postita kommentaar