Viimasel ajal on kuidagi palju DVDsid soetunud. Enamik neid on Eesti filmid ja enamuse on ostnud mu abikaasa. Ütles, et Eesti filmi juubeliaasta puhul ja tal on seetõttu tekkinud eriline suhestumine Eesti filmidesse. Minu meelest on Eesti kinematograafia näol tegemist uiat-uiat-tegevuse edastamise ja peale ükskõik millise filmi vaatamist tekib alati küsimus, mis see siis nüüd oli. Ehk siis ma ei saa aru, kuidas kommuunikaaslane näeb sitas saia.