Suutsin täna hommikul üsna lühikese ajaga tekitada elutoas kaose. Tassisin oma raamatukapist välja kõik Eesti Mõtteloo raamatud, mis mul olemas ning üritasin välja selgitada, millised veel puudu. Selgus, et puudu oli täpselt 14 teost. Loomulikult läksin Ilmamaasse ja ostsin need puuduolevad ära. Kõik 14. Nüüd on mul neid 62 ehk kõik peaksid olemas olema. Eile just kurtsin, et pole augustis raamatuid soetanud. Täna täitsin plaani. Isegi ületasin selle. Ma ei olegi vist kunagi oma elus nii palju raamatuid korraga ostnud. Isand Runnel vaatas ka pealt ja kiitis mind targaks. Raamatute omamine targaks ei tee, nende lugemine võib seda teha. Lugemiseks on vaja aega, seda aga napib alati. Võibolla pensionipõlves, nagu hea naaber arutles.
Aga nüüd sõidan jälle Tallinnasse ja enne pühapäeva mind siit suure tõenäosusega ei leia.
Ahjaa, tahaksin osta endale digifotoaparaati. Teab keegi ehk mõnda väga head masinat soovitada? Hind võiks olla neljakohaline ehk võimalikult hea võimalikult odavalt.

Tartus on linnaliinibussides eluohtlik sõita. Üleeile sain ühelt vanamutilt kepiga peksa. Eile tahtis üks vikatiga vanamees (see ei olnud Vikatimees) reisijaid peajagu või jalgade võrra lühemaks teha. Täna pidin noorte tolakate lolli juttu kuulama. Nimelt olla Tartus kaks sünnitusmaja: üks, mis asub vanalinnas ja teine, mis on remondis. Ajudele hakkab.

Tervitan Res Publica ideed, Tallinnas internetiühenduse kompenseerimisest. Isegi kui see summa oleks kõigest 100 krooni, saaksin tulevikus ka pealinnas arvutiklahve klõbistada ja maailmaga ühenduses olla. Hetkel peaksin võrgujanu kustutamiseks ekstra Mustamäelt kesklinna minema. No lihtsalt ei viitsi ju! Statoili tanklas blogimas käia oleks ka veidi imelik. Õnneks viibin septembrist jälle tihedamini Tartus.

Kohe lõppeval kuul käisin elus esimest korda Hiiumaal. Loodus oli võrratu. Kohapeal saadud elamusi võiks võrrelda aga mõne actionfilmiga. Mis parata, saarerahva veri liiga segunenud ning ime ka, et katus mõnel vaikselt ei sõida. Aga linnukese sain kirja. Nimelt olen võtnud endale pähe, et pean igal aastal vähemalt ühel Eesti saarel käima.
Veel sattusin korraks Kölnis toimunud ülemaailmsetele katolike noorte päevadele. Nii palju rahvast pole mina oma silmaga enne selles toomkirikus näinud.
Raamatuid peaaegu ei ostnud. Kristiina Ehina "Kaitseala" ainult. Mõtlikuks muudab. Nagu ka mõnede kultuuritegelaste siit ilmast lahkumine.
Ning mõned vanad bloginaabrid on kadunud.
Tervis on sel kuul kehvemapoolne olnud.
Küll see elu on ikka kole, kui järele mõtlema hakata.