Tiblade Tallinn ehk ikka juhtub veel

Esmaspäeval kuulsin sel kevadel esimest korda ööbikut. Ja tuligi soe. Nüüdseks on see muidugi jälle kadunud, aga vähemalt korraks sai nautida jopeta-mantlita õues käimist.

Mida külmemaks ilm läks, seda kehvemini hakkas vedama. 

Neljapäeval tuli uudis, et minuvanused saavad reedest end COVID 19 vaktsineerimisele registreeruda. Enne seda ma ei vastanud nõuetele, kuigi mu ametivendadele sutsati tuimalt Zenecat. Mille suhtes mul kõhklused olid ja süstile seetõttu registreerumata jäi. Tegelikult on Pfizeri suhtes ka kahtlused, aga tuleb vist end ikka kaitsepookida.

Eile sai hull tööperiood läbi, aga kergemaks ikka ei lähe.

Tänane päev oli aga katastroof. Lõuna ajal tekkis mõte, et võiks kunstimuuseumisse minna.  Mõeldud, tehtud. Ainult et kohale jõudmisega oli raskusi. Ei vii kõik teed Kadriorgu. Kuidas president küll tööle saab? Näitused oli head. Nii lossis, Mikkelis kui KUMUs. 

Kolleegi sünnipäev vajab tähistamist ja otsustasin osta pudeli veini. Kassas selgus, et hind ei vasta sildil olnule. Minu kahjuks, loomulikult. Lahendus a la Selver: kliendile tuleb raha tagastada, sest sellise hinnaga mis sildil, müüa ei tohi. Maksin kaardiga, sain sularaha tagasi. Nojah, tuleb siis raha teise poodi viia.

Siis tuli meelde, et vaja Jyskist voodilinu osta, sest ülla-ülla, mujal ei ole nii suuri voodilinu. Kassas oli järjekordselt hind teine. Minu kahjuks. Vahetuse vanem, noor tibi, hakkas müüjale seletama, et ostjad ise paigutavad asju odavamate hinnasiltide juurde ja nõuavad siis kassas soodsamat hinda. Ega mul oma vabal ajal tõesti midagi muud teha ei ole, kui käia poes kaupa ümber paigutamas. Lumehelbeke, mis muud kui lumehelbeke! Tema ülesanne on vaadata, et hinnad ja kaubad klapiksid, mitte süüdistada kliente kauba ümber tõstmises. Maksin kaardiga. Sain sularaha tagasi. Pean leidma mingi poe, kuhu oma raha viia saaksin, sest Jyski ma seda enam ei vii.

Abikaasa otsustas lõpuks oma telefoni uuema vastu vahetada. Nüüd on minul meie pere vanim telefon. Ka Telias maksin kaardiga ja sain sularaha tagasi, sest kaitseklaas, mis oleks pidanud sobima, ei sobinud ikka. Täitsa tore on käia poest poodi ja küsida, kas telefonikaasi või kaitseklaasi on. Terve kaubanduskeskuse peale saaks komplekti kokku, aga klaasi ikka peale ei saanud, sest pood, kus seda müüdi, keeldus selle paigaldamisest. Teise poe teenindaja oli nõus seda 5 euro eest tegema. Kolmanda poe müüja oli nõus tasuta paigaldama, aga mitte täna. Hea, et kaanedki sai.

Tagatipuks oleks parkalas buriaadivälimusega tõbras meile ülekäigurajal otsa sõitnud ja nii kaua, kui telefonist kaamerat otsisin, põgenes ta sõna otseses mõttes kummide vilinal sündmuskohalt. Fikseerisin numbri 152 MJR ja helistasin politseisse. Kõne katkes kahjuks ning telefon avas kõik mu blokeeritud telefoninumbrid. Sest äkki ma olen hädas ja äkki otsivad blokeerijad mind taga. Karma is the bitch. 

Rahakott on nüüd sularaha täis. Lähen vaatan, kas Rimis on normaalset veini.

Juhtub

 Kõik sai tegelikult alguse sellest, et Coop pakub sellel nädalal Ben & Jerry's jäätist soodushinnaga. Cookie Dough on megahea ja mõnikord võib nii kallist jätsi endale lubada ka. Kodulähedasest Coopist ostsin teisipäeva hommikul kaks ainsat topsi ära. Teisipäeva õhtul käisin uurimas, kas head kraami on äkki juurde toodud, aga ei olnud. Minu vingumise peale, et kuidas siis nii, et juba esimesel pakkumise päeval toodet pole, ütles müüja nipsakalt: "Juhtub." Täna on reede ja jäätist pole ikka veel. Mingi nõme pood on.

Sisuturundus

 Terevisioonis räägib kergelt ümmargune naisterahvas kuumaõhufritüürist. Kui megatervislik see ikka on, sest pole vaja grammagi õli kasutada. Ja mida proua seal siis valmistab? Kananagitsaid ja friikartuleid. Aga pelmeene ei saavat selles imemasinas küpsetada. Hm. Osta hüperküpsetaja, et selles rämpstoitu soojendada? Nunuh.

Kohutav

President räägib telekas, kuidas tema on uhke, et pole kristlane. Mainib ka, et Eesti on ilmalikuna õigel teel ning see tagab meie riigile rahu. Oi-oi, presidendike. Kas moslemid on ka uskmatute suhtes nii sallivad? Aga kadriorgial pole aega nii keeruliste julgeolekuohtudega tegeleda. Suusk vajab libisemist ja diplomaatilised suhted Hispaaniaga on ka koroona tõttu suiku jäänud. 

Vaadates õudsaid koroonaarve jääb üle vaid nentida, et kuna oleme Euroopas kõige kehvemas seisus, omame Euroopa kõige kehvemat valitsust. Hullem valitsus on veel vaid Tšehhis ja olukordki seal kehvem.

Pildilt on täiesti kadunud silmi pööritav Härma. Kus ta on? 

Kallas nägi pikka aega vaid nähtamatuid ohvreid ning mökutas riigi kinni panemisega. Nüüd on aga reaalselt nähtavad ohvrid, kelle arv kasvab ja mistõttu on varsti meie meditsiin upakil. Mul on arstidest ja haiglate personalist nii kahju. Saksastunud lätlase järeltulijal on aga savi. Küll haiglas koht leitakse, kui vaja peaks olema. Mõne lihtsama inimese arvelt. Seniks kaome aga pildilt. Lähikontaktseks olemine ei tee küll teovõimetuks, aga peitust on nii tore mängida. Riigikogulastel pole ka istungil millestki targemast rääkida kui sellest, kus on Eesti peaminister.

Narva venelasteni pole jõudnud uudis, et nädalavahetustel on poed kinni. Teine inforuum. Kõlvart nõuab Eesti kinni panemist, aga Tallinnat kinni ei pane. Rakvere jätab näiteks kõik õpilased koju. Tallinn saadaks hea meelega kõik lapsed vist kooli.

6 lapse ema tassib kohvimasina kotis koju ja silm ka ei pilgu. Häbi ka ei ole. 

Kõik need suured ninad on unustanud, et neid on valitud Eesti elu paremaks muutma, mitte enda taskuid täitma. 

Nutt tuleb peale, sest praegu on tõesti seis, kus igaüks vaadaku ise, kuidas ellu jääb. 

Püsin kodus.

Terviseameti andmel on teil olnud lähikontakt koroonaviirusesse nakatunuga

 Jõudu meie töölisrahvale! Mis siin riigis toimub?! 

Mind hämmastab informatsiooni levimise kiirus. Õigemini aeglus. Sain üleeile tööandjalt teada, et mul oli eelmise nädala alguses kontakt koroonapositiivsega. Terviseametilt saabus hetk tagasi sõnum, et pean alates 2. veebruarist eneseisolatsioonis viibima. Ei läinud 10 päevagi. Ülehomme saab eneseisolatsioon juba läbi. Oh seda rõõmu ainult kolmeks päevaks!

Huvitav, mitu ametnikku terviseametis töötab? Sellist ametnikku, kes matsu ka jagavad ja tööd teevad. Või kõik on sellised, nagu silmi pööritav doktorant, kes utoopilisi loosungeid hõikab? 

Kogu aur läheb terviseametil vist sellele, kumb füüsiline tegevus on nakkusohtlikum – kas jooga või pallimängud või millised piirangud peaksid spordisaalis kehtima.

Potentsiaalseid viiruse levitajaid teavitatakse aga päev enne eneseisolatsiooni lõppu, et neil üldse positiivsega kokkupuude oli. Braavo! Siin riigis on küll väga hästi toimivad plaanid. Megariik!

Mis tunne on ärgata igal hommikul ja minna magama igal õhtul teadmisega, et oled ebapopulaarne?

Lugesin artiklit, miks roolijoodik ühte kohta kandideerimisest loobub. Ei olevat piisavalt populaarne, et osutuks valituks. Huvitav, kes talle seda nõu andis? Ise ta küll selle peale ei tuleks. Noh selle peale, et ebapopulaarne on.