Tänane laulutund Musamaris jääb küll külastamata, kuna põnn magab kõrvaltoas sügavat ingliund ehk magab totaalselt sisse. Olen Dorist kasutanud seni oma äratuskellana, aga tuleb hakata vist ikka päris kella ka hommikul helisema panema. Ükskõik millisel teisel päeval oleksin sarnase magamise tõttu tööle hiljaks jäänud. Täna on õnneks vaba päev. Õigupoolest vaba hommik. Pärastlõunal näitan uues kohas korraks nägu.

Otsin inimest, kes oskab siseuksi vahetada ja plaate seina-põrandale panna.

Sellest ajast saadik, kui viimati siia juhtusin, on palju juhtunud. Alma on vanemaks saanud, puud on kollaseks muutunud, mina peaaegu lõplikult Tartust Tallinnasse kolinud. Ehk siis juba kolm nädalat on meil Tallinna korteri võtmed käes. Sisseelamine on toimunud üsna valutult. Aknast on mul vaade õunapuule, mida linnud viimasel ajal räsivad. Ei tea, kas on ka maitsvad ubinad?
Kui mul Tartus oli ajaga mingigi läbisaamine, siis nüüd see puudub. Aega lihtsalt üldse ei ole. Ise ka ei saa aru, kuhu see kaob. Tööle, koju, lapse laulutundi vist.
Doris jätkab lolluste õppimist. Viimasel ajal on ta pidevalt kassi krõbuskikausi juures ja uputab krõbuskit kassi jooginõusse. Kui pahandan, siis vaatab mulle oma suurte silmadega otsa ja lausub: "Kala!"
Söögiisu on jälle tõusnud. Erilisi maitsemuutusi pole tekkinud. Erinevalt kommuunikaaslasest, kellel jõulude lähenedes kasvab kapsaisu. Hapukapsa, praekapsa.
Aga nüüd lõpetan. Lähen pesu pesema. Oma uue pesumasinaga, millele ei antud kaasa üheski normaalses keeles kasutusjuhendit. Pian ma slovaki keele selgeks õppima?! Kõik. Tsau-pakaa!