Kommuunikaaslase kolleegid käisid hiljuti Kuksus ning kiitsid seda maast taevani. Nii suuliselt kui sotsiaalmeediakontodel. Et 10 euro eest saab kõhu ülimaitsvat toitu täis.
Mina olin kahtlev, sest polnud mingist Kuksust kuulnudki. Sellest hoolimata langesime reklaami ohvriks ja täna seal ära käisime.
Interjöör meenutas "Tere tulemast meie töölissööklasse". Taustaks üürgamas popmuusika raadiost. Ettekandjaneiu vahetas vahepeal kanalit, aga siis kõlas veel jubedam muusika.
Kommuunikaaslane ja Mimmu tellisid mantõd, mina söömisiseärasuste tõttu midagi meenüüst ei leidnudki. Lõpuks valisin gimbapi.
Olime ainsad külalised ja minu jaoks see hea märk ei ole. Peale pooletunnist ootamist, käis mikrolaineahju kõll ja meie toit saabus. Ehk siis toit soojendati mikrolaineahjus, aga tundub, et mitte piisavalt, sest see oli külm. Ma oleksin selle aja jooksul jõudnud kodus ise pelmeenid valmistada - tainast sisuni ning neid aurutadagi jõudnud.
Minu sushil ei olnud mingit maitset. Kui sojakastet poleks olnud, oleksin alles jätnud ja nõukaaegse lapsena tundnud süümepiinu, et taldrikut tühjaks ei söönud. Isegi Selveri sushi tundub maitsekam.
Ehk siis ootused olid suured, aga kolleegidel ei olnud seekord õigus. Ei midagi erilist.
Ei tea, kas see oli toidust või millest, aga Mimmu kallistas vetsupotti.
Õnneks on Tallinnas teisigi Korea restorane. Loodetavasti autentsemaid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar