Pusa lahkus kolm aastat tagasi 15. juunil kassidemaale. Täna oleks ta saanud 18-aastaseks.
Olin nii kurb ja leinasin terve suve. Ta oli kõige kassim kass maailmas.
Mõtlesin, et ei võta mitte kunagi endale enam uut kassi. Ei suudaks kaotusvalu taluda.
Aga. Üle-eelmise aasta sügisel hakkasin kassimüügikuulutusi lugema. Otsisin musta pärslast, nagu Pusa oli. Viibisin parajasti Riias, oli 1. detsember ja leidsin ühe tumehalli pärslase müügikuulutuse.
2. detsembrist elab meie juures Pusa II. Alguses olid tal koerakombed, sest elas koeraga koos. Nüüd meenutab üha enam kassi. Muidu on eelmisele Pusale väga sarnane, muutis isegi värvi. Sai aru, et peab olema must, mitte tumehall. Praegu on selge, et eelmine kass oli vist autist. Uus kass on täielik jutupaunik. Ja väga peen. Tal peab näiteks kaks liivakasti olema. Ta on ka kõige kassim kass maailmas.
On ju sarnased?
Pusa 1
Pusa 2
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar