Tutvusin eile S. pealinna kaubandusvõrguga. Igal pool on sinepikollased esemed müügil. Ma pole meil seda värvi märganud. Või noh, ma pole Eestis õieti poodi sattunudki ehk siis ma ei tea, mis värvid siin moes on.
Leidsin endale ka ühe hilbu ja kindluse mõttes seadsin sammud proovikabiini. Seal märkasin õudusega, et mu pika seeliku alläärde on kleepunud näts. Must, äranäritud, öäkk. Ja nii ostsin ma endale hoopis püksid, sest ma ei saanud ju nagu asotsiaal ringi käia, kuigi Berliini sobitunuks ma ülihästi. Seal leidub igasuguseid ja keegi ei vaata imelikult. Aga mina ei soovi olla igasugune, vaid tavaline. Seeliku pidin kahjuks ära viskama.
Lennujaamas oli üks imelik tüüp Sachsenist ja loomulikult sattusin täpselt tema kõrvale istuma. Inimene oli nii närvis. Lendas vist esimest korda, sest ei teadnud sedagi, kust pardakaarte saab. Ja loomulikult soovis selline inimene minna Tallinnas kuhu? Ikka Telliskivisse.
Jälle oli feng shui - lennuk. Sini-must-valge ja õnneks eesti piloodiga. Tal õnnestus lendamine väga hästi.
Pusa oli täiesti arust ära, kui mind nägi. Uskumatu, et üks loom nii palju rääkida võib. Nunnu. Pehme.
Kodus on ikka kõige parem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar