Mõtlesin täna Lufthansaga lennates, et firma on kvaliteedis järeleandmisi teinud. Väljusid kõikjalt küll õigel ajal, aga stjuuard tegi Tallinnas nõmedaid märkusi nagu: "Kas te ei võiks oma käsipagasit lihtsalt esiistme alla panna? Kui te niimoodi vahekäigu ära ummistate, ei jõuagi me õigeaegselt kuhugi." Nojah... Meeskond oleks võinud ka mõned minutid varem tulla ja õigel ajal lennukiukse reisijatele avada.
Veel mõni aeg tagasi anti Tallinn - Frankfurdi otsal võileiba ja topsitäis jooki. Nüüd sai vaid küpsise ja pool tassi kohvi. Ju siis on ka kehvad ajad, aga pettunud olin siiski. Hommikusööki ei jõudnud süüa, sest aju oli varahommikul järjekordsest unetust ööst kinni kiilunud.
Kui ma siis sihtpunkti jõudsin ja avastasin, et kogu kohver on pahupidi pööratud, šampooni täis litsutud, riided sellega kõik koos, üks pluus kadunud, sai hing ikka täiega täis. Siiani on minu pagasiga vaid Finnair täiesti ebaadekvaatselt ringi käinud. Iga jumala kord on Helsingi lennujaama kaudu lennates midagi kohvrist kadunud. Ükskord t-särk. Ükskord parfüüm ja aluspüksid. Ju siis keegi mõtles oma naisele kingituseks viia. Ükskord pakk kohvi ja saiakased. Ju siis kellelgi oli kõht tühi. Ainult et miks mina pidin selle kõhutäie kinni maksma? Hõimlasel varastati teadustöö koopiad kohvrist. Lenda veel läbi Helsingi!
Vaatan nüüd oma pesuvahendite kotti. Kõik on paksult šampooniga koos. Loodan, et saan hambaharja siiski voolava veel all enam-vähem puhtaks. Ei soovi juuste pesemiseks ettenähtud vahendiga hambaid nühkida. Õnnetuseks pole mul enam šampooni ka. Pean kaubandusvõrku külastama, kui mingitki esteetilist välimust omada soovin.
Loomulikult olen vihane, aga keegi ei käsi ju tegelikult mul reisida. Oleksin kodus istunud, poleks probleemi olnud. Kõik on väljamõeldav hakkab vist vaikselt mõjuma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar