Täna on harukordne päev. Selliseid päevi ei tule just palju ette, kui ma ei tee mitte midagi.
Hommikul üritasin perekonda Balti jaama näitusele meelitada, ent keegi ei võtnud vedu. Oleksin Deichmannist ka läbi astunud ja vaadanud, mida seal pakutakse. Olen Euroopast mõned käimad sellest ketist ostnud. Kuna mul on jalanõudefetiš, siis parem on, kui jalatsipoodi ei satu. Üldiselt hindan lisaks hinnale ka kvaliteeti ja üsna tihti tähendab kvaliteet ka kõrgemat hinda. Deichmannis pole tavaliselt kumbagi, aga niisama trööpamiseks võib ju mõnikord 10-eurosed kunstmaterjalist mokassiinid ka osta. Kaks hooaega on sellise raha eest isegi hästi.
Aga Balti jaam jäi ära ja ühes sellega ka Deichmann.
Mis juhtub, kui mitte midagi ei tee? Hakkad mõtlema. Mõtlesin oma pensionisambale. Tegelikult on sellest nüüd päris mitmel päeval kogu aeg pasundatud ka.
Üks teoreetik ütleb, et peaks ikka edasi koguma, sest pensionid ei ole ka tulevikus suured ja elatustase langeb pensionile jäädes märgatavalt. Tegin nüüd kiired arvutused, et kui mu palk ei peaks tõusma ja vaevalt, et see meeletult tõuseb, on mul pensionile minnes äkki 60 000 raha koos. Oletame, et elan pärast 10 aastat, siis 6000 kuude lõikes pensionilisana ei tõsta mu elatustaset küll märgatavalt. Kui kavatsen aga 20 aastat elada, siis on summa poole väiksem. 30 aastat pensionil olla on majanduslikult juba väga kahjulik. Aga milleks siis üldse koguda?
Teised teoreetikud soovitavad raha välja võtta ja investeerida. Võiks ju välja võtta ja loobuda kogumisest. Kommuunikaaslasega saaks kahepeale lagunenud, katuse ja akendeta, aga vaatega merele majakökatsi. Igaks juhuks. Elada seal ei saaks, aga olla ju võiks. Oleks uhke rääkida ja e-kinnistusraamatust oleks jõukust näha.
Korterilaenu saaks tagasi maksta ja siis tekiks ootamatult vaba raha, mida võiks kuhugi paigutada. Olen ühe korra elus suurema summa fondi pannud. Teenisin isegi viiekohalise numbriga kasumi. Siis tuli masu ja nägin, kuidas raha vaikselt sulama hakkas. Võtsin ülejäägi välja. Leidsin toona, et fondihaldur võttis küll iga kuu minu raha, et ise hästi elada, ent ei näinud vaeva, et minu rahaga tegeleda, seda kasvatada. Õnneks ei jäänud ma miinusesse.
Võiks ju ise kogumiskontole raha panna. Hoida kõhu arvelt kokku. Nõuab distsipliini, aga on tehtav, kui poes ülemäära tihti ei käi.
Midagi tuleb ära otsustada. Häid võimalusi hetkel küll ei näe. Õnneks on pensionisammas mulle vabatahtlik.
Õigeid ja kindlaid sambaid on kuus ning need asuvad Tartus ühe hoone küljes. Seda investeeringut ei kahetse ma küll.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar