Igal majakal oma tuli

Tsiteerides klassikuid: Saabusin parajasti Pärnusse. Te pole Pärnus käinud...

Ametireis, aga natuke vaba aega on ka. On endiselt uskumatult kena linn. Olen maha kõndinud 26 043 sammu. Nautinud arhitektuuri, merd, päikeseloojangut.

Käisin mere ääres. Mõned kohalikud, pole väga kindel, kas ikka olid kohalikud, nägid välja kui siiami kassid: nägu, käed - jalad pruunid, kere hele.

Kolleegidega käisime linna peal. Pikk jalutuskäik ja värske mereõhk mõjusid ajudele imelikult. Mere pealt paistsid majakad ja nii sai kuulatud "Igal majakal oma tuld". Selline nolgitunne tuli peale. Ühtlasi püüdis igaüks lõbusaid lugusid jutustada. Nii rääkis üks kolleeg, kuidas ta noorena väljamaal liiga kauaks loomaaeda jäi. Juba läks pimedaks ning zoopark pandi kinni, aga tema oli seespool, mitte väljas.
Üks kolleeg rääkis, kuidas tema mees ostis oma jalgrattale pasuna, et signaali anda. Teisel olla rattakellaks aga vannipart.
Lõpuks läks vestlus juba väga absurdseks.

Pärnus on palju tammealleesid. Aegajalt potsatas sealt midagi alla. Tammetõrud need olla ei saanud, sest liiga kõvad potsatused olid. Järelikult pidid need kastanid olema.

Õhtu lõpetasin kohviga. Ilus.