Pidin täna jälle Eesti meditsiiniga kokku puutuma. D. otsustas, et puistab endale natuke vanillisuhkrut silma - näeb maailma magusamalt või nii.
Peale neljatunnist kiunumist sõitsin ikkagi EMOsse. Ei läinud tundigi, kui meid letti võeti. Kõigest 30 minutit ooteajast viibis arst kuskil mujal. Selgus, et keegi oli D-le puru silma ajanud. See puhastati ja kreemitati õrnalt sisse. Nagu beebi pepu. Peen värk. Minu silmi ei ole kunagi kreemitatud. Ei väljast ega seest. Isegi siis mitte, kui ükskord suvel öösel hirmsa silmavaluga üles ärkasin ja lähemal uurimisel oli silmamuna täiesti kortsus. Tookord keegi minu silma küll keegi ei kreemitanud ja diagnoosiks pandi tavaline silmapõletik. Minu julgeim ettekujutus ükssilmsusest ei täitunudki. Õnneks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar